Sisuturundus
Nele-Liis Vaiksoo praktilised soovitused IRONMANIKS valmistumisel
IRONMANI pooldistantsi püüdev laulja ja muusikalinäitleja Nele-Liis Vaiksoo tarbib ühe intensiivse trenni jooksul ära mitu liitrit vett. „Sellise pingutuse juures on oluline, et keha saab tagasi mineraalid, mistõttu tarbin suurtes kogustes mullita mineraalvett Värska Mineraal.”
Loe, kuidas Nele-Liis IRONMANIKS valmistub ning milliseid soovitusi on talle jaganud juba kogenud harrastussportlased Märt Avandi, Luisa Rõivas ja Raivo E. Tamm.
Tugitoolisportlasest harrastajaks
Nele-Liis on ennast pikalt IRONMANI tegemistega kursis hoidnud ja võistlustele kaasa elanud. Kõik sai alguse aastaid tagasi Pühajärve kandis, kus ta kontserttuuril olles võistluse stardile peale sattus ja nägi rõõmsal ilmel naeratus suul osalejaid stardipakult vette tormamas. Vaatepilt oli nii haarav, et ta saatis sealsamas kosmosesse salasoovi kunagi sama tugev olla ja rajale minna. „Ütlesin endale juba siis, et tahan seda eneseületust kogeda.” Julge unistamine on pool võitu, sest juba 7. augustil Tallinnas toimuval IRONMANIL läheb Nele-Liis esimest korda elus ise rajale võistlema. Ta püüab poolt distantsi, mida kutsutakse rahvasuus IRONMAN 70.3, kuhu kuulub 1,9 kilomeetrit ujumist, millele järgnevad 90 kilomeetri pikkune rattasõit ja poolmaraton ehk 21,1 kilomeetrit klassikalist jooksu.
Iga asi õigel ajal
Teekond päris võistlusrajale hakkas hargnema eelmisel aastal, kui tuli välja, et hea tuttav Luisa Rõivas teeb IRONMANIL kaasa. Nele-Liis võttis temaga ühendust, soovis jõudu ja jagas oma unistust. „Ütlesin küll, et tahaksin, aga siis oli mul kõigest aastane laps ja sain aru, et ei ole veel minu aeg.” Luisa andis vihje edasi IRONMANI tiimile ja nii läks sõna lendu. Selle aasta alguses tuli otsustav kõne IRONMANI meeskonnalt. Mõnikümmend minutit kestnud vestluse lõpuks olid Nele-Liisi kahtlused eemaldatud ja väljakutse vastu võetud.
Esimene käik viis kohe spordiarsti juurde, kes kontrollis, kas keha on ikka selleks katsumuseks sama valmis kui Nele-Liisi tahtmine. Koormustest, verenäidud – Nele-Liis sai hea alusbaasi ja rohelise tule, misjärel algasid rasked treeningud. Õnneks nullist trenni tegema ei pidanud, sest Nele-Liis on terve elu käinud regulaarselt tantsulistes rühmatrennides.
Nõrgim lüli on jooks
Kui kolme ala omavahel võrrelda, on lemmik rattasõit ja viimane jooks. Sinna vahele jääb ujumine, mille tehnikat tuli õppida nullist, aga tänu hoolsale harjutamisele tuleb krool juba väga vilunult välja.
Jooksmise vastu pole armastus ennast ilmutanud. „See on minu jaoks nii ebameeldiv – ma lihtsalt üritan õppida jooksma, et mu keha ja süda vastu peaksid. Seega on jooks kolmest kõige raskem, aga õnneks saan kõndida, kui ma ei jõua joosta!”
Kõige kindlamalt tunneb Nele-Liis ennast rattal ja usub, et selle osa väntab kindlasti ära. Hea praktika on olnud suvistel Otepää tõusudel ja laskumistel trenni tehes. Korraliku maanteeratta sai Nele-Liis alles mai keskel ja on sellest ajast peale treeninud.
„Üks raskemaid trenne oli Kääriku triatloni laagris. Olin just ratta kätte saanud ja teinud Tallinnas ühe katsetuse, mis lõppes sellega, et kukkusin end siniseks ja veriseks. Kui laagris lõpuks vaimselt ennast ületasin ja rattakingad jalga sain, kukkusin veel umbes kuus korda. Lugesin kehal kokku 37 sinikat! Ma olin potisinine. Nüüd saan aru, et ma läksin plauhti, aga õppimine käib etappidena. Alguses ei mõistnud sedagi, mida tähendab kannaga väntamine, aga nüüd üritan, sest muidu kisub jalg krampi. Õnneks on nii, et ükskõik kui raske on trennis, siis pärast pingutust lähen duši alla, pesen selle treeningu maha ja õhtusöögilauas olen endaga rahul.”
Motivatsioon iseendale – mine ja tee lihtsalt ära
Trennigraafik on tihe – viiel päeval nädalas on kombineeritud intensiivsed treeningud. Isegi kui on etendusi täis tihe periood, ei ole mingit allahindlust. Nele-Liis oli suvel töö tõttu pikalt Lõuna-Eestis ja võttis sinnagi kogu varustuse kaasa, et trenni teha. Riided, ratas, kiiver, kindad, jakk, Värska Mineraal, müslibatoonid. Isegi poi võttis ise ujumiseks kaasa, sest ettevaatus ja turvaline treening on kõige olulisemad. „Minus on kasvanud treenimise teadlikkus. Alguses oli selline noh-lähme-teeme-muuseas-ära-lähenemine. Alles kolm-neli kuud hiljem hakkasin süsteemist aru saama. Praegu arvan, et tean, kuidas kõik käib, aga aasta pärast võib kogemus jälle hoopis teine olla.” Vahel on aga nii, et motivatsiooni pole kohe üldse. Siis tuleb endale öelda, et ole vait ja mine tee see trenn ära.
Esimese päris võistluse maitse sai Nele-Liis Paide sprindidistantsil, mis toimus juuni alguses. „Läksin, et aru saada, mida see üldse tähendab ja kuidas on kolme ala järjest teha. Tuli välja, et nautisin – naeratus oli suul ja ilm ilus.”
Treeningus ja lahingus tuleb tarbida mineraalide rohket vett
Juba varem IRONMANIGA kokku puutunud Märt Avandi, Luisa Rõivase ja Raivo E. Tammega suheldes on Nele-Liis täheldanud, et kellelgi ei ole lihtne rajale minna, vaid iga kord on uus katsumus. Vanad kalad on õpetanud, et distants ei tapa, vaid tempo. Seega on võti sobiva tempo leidmises. Samuti ja mitte vähem oluline on enda heaolu eest hoolitseda. „Trenni ajal tarbin ohtralt vett. Leidsin mineraalvee, milleks on gaasita Värska Mineraal, ja see sobib taastumiseks imehästi. Mida pikemaks lähevad treeningud, seda raskem on, sest keha pole harjunud kolmetunniste trennidega. Seega tuleb ennast mineraalide rohke veega kosutada.” Vett kulub Nele-Liisil palju. Kuna suvi on olnud kuum, siis liiter või kaks mullita Värska Mineraali treeningu peale on tavaline taks. Sinna juurde võtab ta vitamiine ning on hakanud teadlikumalt ja tervislikumalt toituma.
Isiklik eesmärk – distants läbida
Nele-Liisi motiveerib eneseületus. „Mul on olnud treeningutel raskeid hetki, kui motivatsioon on all ja kahtlus laes. Õnneks tuleb elukaaslane Mihkel samuti rajale.” Koos elukaaslasega on Nele-Liisil olnud hulga lihtsam ka võistlusteks valmistuda. Samuti on ärevatel hetkedel võimalus ühendust võtta väikese IRONMANI toetusgrupiga, kuhu kuuluvad peale eelmainitud harrastussportlaste triatleedid, kellega kohtus Nele-Liis esimest korda kevadel Käärikul laagris.
„See oli uskumatult tore kogemus. Hea meelega räägitakse ja aidatakse üksteist. Keegi ei suhtle sinu kui konkurendi, vaid sõbraga. Saan neile ventileerida ja tunnen, et ei ole üksi.”
Nele-Liis annab soovituse neilegi, kes on kunagi mõelnud IRONMANIL osalemise peale – tuleb ennast lihtsalt kätte võtta, otsus teha ja proovida. „Ma ei olnud seda siiani teinud, sest mõtlesin, et need distantsid on nii kohutavalt pikad. Trenni tehes sain aru, et kõik algab väikeste sammudega – kõndimine, vette minemine, ratta selga istumine. Lihtsalt hakka kusagilt peale!”
IRONMANI lahingusse läheb Nele-Liis salasooviga 7 tundi ja 15 minutit, aga tegelikult on tema unistus distants lihtsalt läbi teha! „Tunded on ärevad, aga rahustan end mõttega, et teen selle ära. Peaasi, et oleks lõbus, ma naudiksin, naerataksin ja suudaksin rasketest hetkedest üle olla.”
Praktilised nõuanded IRONMANIKS
- Kõik oleme erinevad ja treeningule tuleb läheneda individuaalselt. Kõige põhilisem nipp on oma keha tundma õppida erinevate treeningute kaudu.
- Milline jook, geel või soolatablett sobib sulle? Katseta see ära enne võistlust, mitte rajal.
- Kuula oma keha! Kui keha ütleb, et ei taha, siis tee järgmisel päeval oma norm täis. Keha tappa pole mõtet!
- Positiivne meel! Sa lähed endale head, positiivset emotsiooni püüdma.
- Toetus on oluline! Leia oma tugigrupp, kellega koos üksteist ergutada.