Valvuritepõud vanglates on möödas

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga mees vanglasse enam tööle ei pääsegi.
Iga mees vanglasse enam tööle ei pääsegi. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kui eelmise aasta alguses oli Eesti vanglates puudu ligi 100 valvurit, siis nüüd on täitmata üksikud kohad ning vanglad saavad valiku teha mitmete kandidaatide seast.


«Vanglatööst huvitatute arv on viimastel aastatel lausa väga palju kasvanud,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus Postimees.ee'le.

Eelmise aasta alguses oli vanglates kokku puudu umbes 100 valvurit ja peamiselt oli sellega probleem Tallinna vanglas, praeguseks on täitmata vaid üksikud kohad.

Kindel töö

Vanglatöö valinud  inimeste jaoks on oluline olnud stabiilsus ehk kindel töötasu ja püsiv töökoht.

«Ka korralikku palka on valvuri ameti valiku ühe põhjusena välja toodud,» sõnas Kõmmus. Enam kui aasta eest tõusis valvurite palk ligi 30 protsenti. Ta lisas, et valvurite palgad sõltuvad nii vangla asukohast, suurest kui tööspetsiifikast. Samuti mängib rolli, kas ametnikul on erialane haridus või mitte.

«Näiteks võib valvuri sissetulek Viru vanglas olla 9 900 kroonist, see on ilma erialase hariduseta välisvalve valvuri palk, kes ei puutu otseselt kokku kinnipeetavaga, kuni 17 000 kroonini, see on erialase haridusega sisevalve valvuri palk, kes tegeleb igapäevaselt eriti ohtlike kinnipeetavatega,» tõi ta näite.

Tallinna ja Tartu vanglas on vastavad palganumbrid 8 388 kuni 12 963 krooni, Murru vanglas 9 150 kuni 13 725 krooni ning Harku vangla 8 388 kuni 12 200 krooni.

«Samuti on vanglas töötamise oluliseks hüveks võimalus asuda soodustingimustel (ametkondliku suunamisega) õppima Sisekaitseakadeemiasse,» selgitas Kõmmus ja lisas, et akadeemia lõpetamine tagab teenistujale ka palgatõusu.

Soovitakse liituda relvastatud üksusega

«Paljudele on motivatsiooniks kindlasti ka võimalus olla vanglate relvastatud üksuse liige. Praegu tegeldaksegi muuhulgas otsinguga leidmaks nimelt inimesi, kes oleksid üheaegselt valvurid ning relvastatud üksuse liikmed,» sõnas pressiesindaja.

Tema sõnul on suur osa vanglate kui töökoha atraktiivseks muutumisel olnud kindlasti ka vanglasüsteemi reformil, kuna tänane vangla on igati nüüdisaegne töökeskkond.

Ministeeriumi kinnitusel on viimasel ajal kasvanud ka nõudmised vanglaametnikele. Lisaks riigikeele oskusele peab vanglatööle kandideerijatel kindlasti olema laitmatu minevik, vähemalt keskharidus, samuti pööratakse tähelepanu nende füüsilisele võimekusele ja sportlikule vormile.

Igaüks valvuriks ei pääse

Kuna nõudmised valvuritele on tõusnud, siis on vanglad alati huvitatud võimekatest inimestest, kes vastavad esitatavatele nõudmistele, tunnevad huvi vanglatöö vastu ning soovivad sel alal õppida ja töötada.

Eile teatas piirivalveamet, et esmakordselt pärast 2001. aastat on värvatute arv suurem kui lahkujate arv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles