R, 9.12.2022

Rahapesu andmebüroo ei taha öelda, millised oligarhide ärid on Eestis sanktsioonide all

Ülle Harju
, ajakirjanik
Rahapesu andmebüroo ei taha öelda, millised oligarhide ärid on Eestis sanktsioonide all
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Muuga sadamas asuv DBT väetiseterminal (kuplid foto keskel).
Muuga sadamas asuv DBT väetiseterminal (kuplid foto keskel). Foto: Madis Veltman
  • Euroopa Liidu keelu väide osutus valeks.
  • Rahapesu andmebüroo juht: mul on oma seadused.
  • Ajakirjanikud suunati sõelaga vett kandma.

Rahapesu andmebüroo keeldub avalikustamast, millised on Eestis sanktsioonide all olevate Vene oligarhide ärid, maksu- ja tolliamet (EMTA) andis endale teadaolevad ettevõtted teada.

«Me ei anna teile seda nimekirja,» teatas rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker pärast kolmenädalast pingpongimängu rahapesu andmebüroo ja Postimehe vahel. Postimees soovis teada ettevõtteid, kelle tegevus on Eestis sanktsioonide all, sest nende suuromanikud on Ukraina sõja toetamise tõttu lisatud üleeuroopalisse sanktsiooninimekirja.

«Küsite, kes on Eestis sanktsiooni all olevad ettevõtted, Euroopa Liit ei ole selliseid ettevõtteid nimetanud, on nimetanud isikud,» ütles Mäeker. «Selliseid nimekirju tegelikult Euroopa Liit ei lubagi hoida või ei lubagi väljastada.»

Kas selle kohta on mõni keelav seadusepügal? «See tuleb tavapäraselt Euroopa Liidu sisemisest kommunikatsioonist ja reeglitest,» pareeris Mäeker. Palve peale nimetada konkreetne keelav õigusnorm, pidi ta tunnistama, et sellist pole.

Ta selgitas, et finantssanktsiooni puhul ei külmutata kogu ettevõtte tegevust, vaid sanktsioonide all olevatele isikutele kuuluvad vahendid ja majandusressursid, et neid ei saaks müüa, välja rentida või muul viisil kasutada täiendavate kaupade, teenuste või raha hankimiseks.

Kellele tuleb sanktsioonid seada, peavad tuvastama finantsasutused (sh pangad), aga ka registripidajad jt, kelle käe alt käivad läbi tehingud Venemaaga seotud ettevõtetega. Seejärel tuleb rahapesu andmebürood teavitada. «Meie teeme kontrolli, kas sanktsioon on õigesti rakendatud,» seletas Mäeker. Kui ongi, võivad tehingulised tuua lisaandmeid ja paluda uut kontrolli ning mõnel juhul saada ka loa erandiks.

Lõpuks jääb ikka nimekiri ettevõtetest, kel on tehinguid külmutatud, sest nende omanikud (sh läbi ohtrate varifirmade) on ELi sanktsioonide nimekirjas.

«Seda nimekirja pole võimalik lõplikuna hoida – kogu aeg muutuvad nõukogu liikmed, juhid, kelle kaudu kontroll võib olla, omanikud võivad muutuda,» õigustas Mäeker nimekirja salastamist. «Et saada aru, kas Eesti ettevõte on sanktsioonide all, tuleb minna juhtkonna liikmeid pidi Venemaa ettevõtteni, mille nõukogu liikmele kehtivad sanktsioonid, vaadata, milline on tema mandaat ja ega see ole vahepeal muutunud. See on ka põhjus, miks me tegelikult ei saa ega taha seda nimekirja väljastada.»

Mõne ettevõtte pigistamine on teada

Seni on avalikuks tulnud, et Eestis on sanktsioonide all üleilmse mineraalväetiste tootja Acroni tütarettevõte DBT, mis peab Muuga sadamas väetiseterminali. Ettevõtte omanik on üks Venemaa rikkamaid mehi, Vladimir Putini lähedane toetaja Vjatšeslav Kantor. Kui ta 8. aprillil ELi sanktsioonide alla pandud oligarhide nimekirja lisati, arestiti DBT pangakontod ja väetise sissevedu Eestisse katkes päevapealt.

Lisaks on tangide vahel maailma ühte suuremasse väetisekontserni EuroChemi kuuluv EuroChem Terminal Sillamäe OÜ. Vedelkeemia ja väetiste terminali pidava ettevõtte tegelik kasusaaja on juba 8. märtsil sanktsioonide alla pandud Vene oligarh Andrei Melnitšenko, kelle varanduseks hindas ajakiri Forbes 2018. aastal 15,5 miljardit dollarit.

Oligarh loovutas ettevõtete sanktsioonide alt päästmise eesmärgil oma osalused nii EuroChem Group AGs kui söetootjas SUEK AO abikaasale, seepeale lisas EL juunis ka Aleksandra Melnitšenko sanktsioonide all olevate isikute nimekirja.

Kantori ja Melnitšenko kontrolli all olevad ettevõtted praegu ELis kasumit teenida ei saa ja EMTA avalikustatud nimekirjas (vt nimekiri) on üles loetud kõik nende Eestis tegutsevad juriidilised kehad.

Ettevõtted, mille suhtes EMTA on sanktsioone rakendanud

Vjatšeslav Kantor
Vjatšeslav Kantor Foto: Acvec/Wikimedia Commons

DBT AS

Acron France SAS

Baltic Cargo Survey OÜ

Seatrader Agency OÜ

Sanktsioonide all: väetisekontserni Acron suuromanik Vjatšeslav Kantor (vara 7,6 miljardit dollarit, Forbes 2021)

Andrei Melnitšenko
Andrei Melnitšenko Foto: Maxim Marmur / Wikimedia Commons

EuroChem Terminal Sillamäe OÜ

Eurochem Group AG

Eurochem Agro GMBH

Eurochem Antwerpen

Eurochem Group AG

Eurochem Trading GMBH

UAB «Eurochem Logistics International»

Sanktsioonide all: väetisekontserni EuroChem suuromanik Andrei Melnitšenko (vara 15,5 miljardit dollarit, Forbes 2018)

Aleksei Mordašov
Aleksei Mordašov Foto: kremlin.ru/Wikimedia Commons

Severstal Distribution SIA

TT Baltics SIA Eesti filiaal

TT Baltics SIA

Sanktsioonide all: Venemaa suurima terase- ja kaevandusettevõtte Severstal suuromanik Aleksei Mordašov (vara 18,3 miljardit dollarit, Forbes 2022)

Allikas: EMTA

EMTA saatis nimekirja finantssanktsioonid kaela saanud enda klientidest, kes Eestis makse maksavad. «See on hetkeseis ja juhul, kui muutuvad faktilised asjaolud (nt osaluste võõrandamine sanktsioonide all mitte olevatele isikutele) ja/või EL kehtestab täiendavaid sanktsioone või muudab tõlgendusi, mis sanktsioonidega seonduvad, võib muutuda ka nimekiri,» rõhutas EMTA. «Lisaks EMTA klientidele on sanktsioonide all isikud või tema äriühingud, kes ei ole Eestis maksumaksjad, aga omavad Eestis pangakontot. Siis on pank on kohustatud rakendama finantssanktsiooni.»

Milliseid kombitsaid on aga Ukraina sõda toetavad ja rahastavad Vene oligarhid veel Eestisse ajanud? Sanktsioonide all olevaid ettevõtteid peaks Eestisse jaguma – rahapesu andmebüroo teatel kehtivad 21. juuli seisuga piiravad meetmed 1212 isiku ja 108 üksuse suhtes, mõjutamaks Venemaad lõpetama sõda Ukrainas.

Kuidas on lood Venemaa nafta- ja gaasigigantidega Novatek, Sibur, Rosneft ja Gazprom? Kas nende tütarettevõtted ja kontsernijuhtide teised ärid Eestis on sanktsioonidest puudutatud?

«Nimetatud ettevõtted on sanktsioonidest mõjutatud,» saatis rahapesu andmebüroo kommunikatsioonijuht Õnne Mets hakatuseks napi kommentaari. «Peamised piirangud leiate viidatud viiest õigusaktist. Need võivad kohalduda ka juhul, kui ettevõte ise ei ole sanktsiooninimekirja kantud.»

Millise kivi all vähk peidus on...

«Kui mõni riik seda teeb (nimekirja avaldab – toim), teeb seda teatud muudel kaalutlustel,» seletas Mäeker. «Üks nendest on Leedu, aga samas on Leedu praegu ka kohtus meile teadaolevalt vähemalt ühe ettevõttega, kes ütles, et ainuüksi nimekirja avaldamine kahjustab tema majandushuve. Nõuab riigilt teatud kulude hüvitamist. Me tahame oodata ära, mida need kohtud ütlevad.»

Mõistame ettevaatlikkust, aga see on ju praegu ikkagi info varjamine? «See ei ole info varjamine!» vaidles Mäeker vastu. «Ma väga vabandan, aga see on natuke karm termin, mida te praegu kasutasite. Ma arvan, et ei ole kohane niimoodi öelda.»

Ta küsis, mida Postimees nimekirja avaldamisega soovib saavutada. Kuuldes, et uurida sanktsioonide all olevate Vene oligarhide mõju ulatust Eesti majanduses ning teavitada kahe silma vahele jäänud, aga sanktsioonide all olevatest ettevõtetest, vastas Mäeker: «Väga hea diskussioon on, olen väga tänulik, mida üritate teha, aga teie lähenemises on hästi palju lünkasid, aukusid, millest ajakirjandus võiks olla teadlik antud sõjalises olukorras.»

Finantssanktsioonid Vene sõjamasinaga seotud ettevõtjate suhtes

Finantssanktsioon seondub tavaliselt majandusressursside kättesaadavaks mittetegemise kohustusega. Sanktsiooni all olevale isikule ei tohi ressursse anda muu hulgas tema pakutava teenuse eest.

Kui sanktsiooni all on kauba valdaja, vedaja vms vahendusteenust pakkuv isik, on keelatud sellelt isikult osta teenuseid, millega tehakse sanktsiooni all olevale isikule majandusressursse kättesaadavaks, sh makstakse teenustasu.

Kui sanktsiooni all on kauba omanik, on keelatud temalt kaupa osta ja seeläbi majandusressursse kättesaadavaks teha.

Finantssanktsiooni subjekti ning tema omandis, valduses ja kontrolli all olevate ettevõtete puhul tuleb külmutada neile isikutele kuuluvad vahendid ja majandusressursid, et neid poleks võimalik müüa, välja rentida või muul viisil kasutada täiendavate kaupade, teenuste või raha hankimiseks.

Allikas: rahapesu andmebüroo

Ta võttis jutuks Postimehe artikli «Putini parema käe perel on Eestis Lohusalus oma paradiisinurgake» (PM 26.09). President Putini administratsiooni juht Anton Vaino on sanktsiooninimekirjas, varade varjamine lähisugulaste kaudu on keelatud. Lohusalu maja on Vaino 2014. aastal kirjutanud oma ema nimele. «Lugesin ajalehest, mis teie hüpotees on, teist poolt ei saa kommenteerida. Vainole ei tohi majandusressursse kättesaadavaks teha, aga ega keegi seda suvilat ära võta,» tähendas Mäeker.

Jagelemist ettevõtetega tal jagub. EuroChem Terminal Sillamäe on saatnud välisministeeriumile ja rahapesu andmebüroole kirja, milles väidetakse, et Aleksandra Melnitšenko ei ole otseselt ega kaudselt EuroChem Terminal Sillamäe omanik ega oma taotleja üle kontrolli ning seetõttu tuleks ettevõtte külmutatud raha ja majandusressursid vabastada, vahendas Äripäev 8. septembril.

ASile DBT kuuluva, Muuga väetiseterminalis seisva plahvatusohtliku väetiselaadungi kohta on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet teinud ettekirjutuse, mille põhjal saab omanik taotleda selle äraviimiseks rahapesu andmebüroolt erandit, teatas ERR 6. septembril. Rahapesu andmebüroo hindab praegu, kas saadud info on vastavuses ELi nõukogu määruses lubatud erandiga. EL võimaldab erandit taotleda juhul, kui seda on vaja riikliku haldusorgani või kohtuotsuse täitmiseks, aga ka selleks, et vältida või ennetada keskkonnaohtu või inimeste elule ja tervisele ohtlikke olukordi.

Ajakirjanikud suunati sõelaga vett kandma

Nii Mäeker kui Mets soovitasid Postimehel ise sanktsioonide all olevad ettevõtteid välja kaevata – uurida ELi sanktsiooninimekirja ja võrrelda seda Eesti äriregistriga.

«Nimetatud neljast ettevõttest kahe (Rosneft ja Gazprom) leiate varem viidatud EU Sanctions Mapi portaalist, mis annab ka otseviited neile kohalduvatele ELi õigusaktidele, kus on piirangud täpselt kirjas,» ütles Mets. «Teiste puhul, nagu iga füüsilise ja juriidilise isiku puhul, vaadeldakse iga tehingut eraldi. Eestis tegutsevate äriühingute ning nendega seotud eraisikute kohta annab teavet e-Äriregister.»

Paraku pole isikute nimede järgi päringuid tehes võimalik jõuda näiteks infoni, et Gazpromile kuulub Baltic Marine Bunker AS, mis veel aprillis vuras Venemaa ja Eesti vahel naftalastis nagu Kopli tramm. Eesti äriregistri info lõpeb teatega, et ettevõtte aktsiad asuvad Šveitsis Raiffeisen Bank International AG esindajakontol ja uurimist peab jätkama välismaistes inforegistrites. EuroChem Terminal Sillamäe OÜ omanikuks on märgitud Küprose firma Harvester Shipmanagement Ltd jne.

Lisaks tegutseb Eestis venelastele kuuluvaid, kuid näiteks Lätis või Hollandis registreeritud ettevõtteid, mida meie äriregistris üldse pole.

Mul on omad seadused, mis mind samamoodi juhivad.

Rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker

Mäeker teab väga hästi, mida äriregistris teha saab: «Kui vaatate kõiki äriregistris olevaid Eesti äriühinguid ja lähete nende omanikeni välja, siis arvan, et on veel sanktsioonisubjekte, mida ei ole tuvastatud.» Sellisel viisil üle 282 000 ettevõttega andmebaasile lähenedes oleks see aga tohutu töö, samaväärne kui sõelaga vett kanda.

Andmebüroo juht: mul on omad seadused

«Peame vähemalt kord aastas avalikustama nende ettevõtete nimekirja, kelle osas oleme sanktsioone rakendanud,» ütles Mäeker. «Kuna avalikkuse huvi on suur, avaldasime märtsis selle «nimekirja» – tegime sellise hübriidversiooni – ja oleme omavahel kokku leppinud, et nüüd avaldame midagi. Ilmselt avaldame selle, kui palju sanktsioone on kohaldatud lähikuu jooksul.»

Miks ei võiks seda infot natuke varem anda? «Seadusest tuleneb, et kord aastas. Vaadake, mind juhib seadus, mind ajakirjandus ei saa juhtida,» vastas Mäeker.

Kuuldes, et ajakirjandus ei soovi teda juhtida, vaid saada avalikku teavet, vastas Mäeker: «Mina olen jurist, loen seadust ja seadus ütleb mulle, et ma pean kord aastas seda avaldama, kelle kohta on sanktsiooni kohaldatud.»

Me räägime avaliku teabe seadusest, kuid teid juhivad ju kõik Eesti Vabariigi seadused? «Jah, aga mul on omad seadused, mis mind samamoodi juhivad,» vastas Mäeker.

Märksõnad
Tagasi üles