/nginx/o/2022/10/06/14880199t1h3cc4.png)
Eesti teadlased arendavad uudset päikesepatareide tehnoloogiat, mis võib tulevikus olla Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Kuu lõunapoolusele rajatava baasi käigushoidmise energiaallikaks, rääkis materjaliteadlane ja ESTCube projekti kommunikatsioonijuht Katriin Kristmann Avinurme Gümnaasiumi õpilastele. Kohtumine noortega toimus septembri viimasel nädalal üle Eesti õppeasutustes aset leidnud Teadlaste Öö nädala sündmuste raames.
TalTechi keemia- ja materjalitehnoloogia doktorant Katriin Kristmann on ise samuti Avinurmest pärit ja käinud ka Avinurme koolis. Oma endise kooli külastamine oli tema sõnul väga vahva. „Tundsin end küll hoopis teisiti kui kümme aastat tagasi õpilasena – koolimajja astudes oli deja vu tunne, kuid kui järgmise asjana õpetajate tuppa kohvile kutsuti, sain aru, et midagi on siiski muutunud ja mind koheldakse nagu võrdset õpetajat. Õpilase roll on selja taga. Tore oli kohata õpetajaid, kes minu teekonda on algusest peale nii palju mõjutanud.”
Avinurmes õppides pani tema silma särama keemia ja ka ülikooli astudes oli näha, et see teema sobib. „Mul oli põhikooli ajal keemiaõpetajaga eriline klapp. Nüüd uuesti kohtudes tänasin teda mulle nende oskuste õpetamise eest, mille peale kõik muu on ehitatud. Matemaatika sujus koolis ka hästi, aga sain aru, et see on lihtsalt meetod, mida minu teel kasutama peab. Matemaatikateadlaseks ma ei sobiks. Füüsika ei sobinud mulle huvitaval kombel ei põhikoolis ega gümnaasiumis eriti hästi, eriti just elektri- ja magnetismiteemad. Võib-olla valisin eriala selle järgi, mis mulle kõige raskem oli ja seega huvitav ning väljakutseid pakkuv? Praegu tegelengi ju elektriseadmete valmistamise ja testimisega.”
Kristmann nendib, et tal on alati olnud soov teadusega seotud olla. „Varasemalt motiveerisid mind rohkem keskkonnateemad ja Maa elustiku kaitse. Avinurme on nii mõnusalt metsa sees ja jõe ääres asuv koht ning soovisin looduslike elupaikade ja liikide kaitsega tegeleda. Hiljem otsustasin valida pigem tehnilisema eriala ning leidsin, et energeetikasektoris on Eestis näiteks palju ära teha. Ja nüüd tegelen taastuvenergiaga ning päikeseenergia materjalide uurimisega.”
Kosmoseteemadega tegelemisel on paljude erinevate eluvaldkondade inimesi
Katriin Kristmann on töötanud AHHAA Teaduskeskuses ja on hetkel tööl ESTCubes – mõlemad on väga vinged ja tuntud tööandjad. „Need on ka väga erinevad töökohad. AHHAAs töötada oli vinge ja lõbus, teadsin, et see on õige koht, kus saab tegeleda teaduse populariseerimisega, millega ka praegu palju tegelen. Ühel hetkel AHHAAs töötades aga otsustasin, et ma enam ei populariseeri, sest käes on aeg ise teadust teha. See oli ka esimene selline töökoht, kus tundsin, et „olen AHHAAkas” sai mu isiksuse osaks. Kui ma sealt keerulise koroonaaja alguses lahkusin, olin päris kurb,” meenutab ta.
ESTCubes valitsevad tudengid ja vastutus on hoopis teine. Aga see tunne, et Eesti oma tudengimeeskond tegi oma peaga sellise vinge satelliidi ja saadab selle varsti kosmosesse oma teaduslikke missioone täitma, on Kristmanni sõnul lihtsalt joovastav. „Liitusin ESTCubega rohkem kui aasta tagasi, mis on projekti mõttes üsna hiljuti. Tegelen avalike suhetega, sest selles valdkonnas oli sel hetkel kõige rohkem abi vaja. Arvasin, et mis see siis on – üks uus oskus juurde õppida!”
Ta lisab, et kosmoseteaduse teema läheb peale nii noortele kui eakatele, seda oli ka AHHAA planetaariumis etendusi andes hästi tunda. „Mulle meeldib inimestele rääkida, et kosmoseteemadega tegelemiseks ei pea olema astrofüüsik, vaid vaja on pea kõikide eluvaldkondade inimesi. Andsin eelmisel nädalal Tartu Ülikoolis ühte sissejuhatavat loengut ja minult küsiti, et miks ma teadusega tegelen, kas mind raha ei motiveeri? Oli näha, et selline kuvand on noorte teadushuvi edendamisel takistuseks. Tegemist on siiski vale arusaamaga – ka teadusega tegeledes võib nautida häid palku. Otsekohesed küsimused mulle muidugi meeldivad.”
Eesti teadlased arendavad uut päikesepatareid
Täna töötab Kristmann koos Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) välja tehnoloogiat päikesepaneelide tootmiseks Kuul leiduvatest ressurssidest. Kümneid aastaid on arendanud ülikooli teadlased monoterakiht-päikesepatareid. Väliselt liivapaberiga sarnanev monoterakiht-päikesepatarei moodustavad tuhanded omavahel paralleelühenduses olevad imeväikesed mikrokristallid, mis töötavad individuaalsete päikeseelementidena. Võrreldes traditsioonilise päikesepatareiga on tegemist kerge, painduva, vähese materjalikuluga ja odava tehnoloogiaga, mille vastu ESA tunneb suurt huvi.
ESA eesmärk on rajada Kuu lõunapoolusele, Shackletoni kraatri servale baas, mis peaks saama hakkama võimalikult iseseisvalt. Selle käigushoidmiseks soovitakse kasutada võimalikult palju kohalikke ressursse, eelkõige regoliiti ehk Kuu pinnast ja pinnasetolmu, mida saaks kasutada ka 3D printerites kohalike majade printimiseks. Samuti on vaja baasi käigushoidmiseks energiat, mida TalTechis hetkel uuritakse.
Teadlaste Öö nädal toimus 26.-30. septembrini 2022 üle Eesti õppeasutustes, tegemist on kogu Baltikumi suurima teadust populariseeriva sündmuste sarjaga. Koole külastas ürituse raames Teaduskeskuse AHHAA ringreis, viies noorteni põneva eriprogrammi. Toimusid kohtumised teadlastega, töötoad, ekskursioonid ning loengud. .
AHHAA ringreisi toetab Eesti Teadusagentuur
