OTSEPILT ⟩ Riigieelarve jõuab riigikogus esimesele lugemisele
17. oktoober 2022, 14:24
Kell 15 algaval riigikogu täiskogu istungil jõuab lisaks kolmele teisele eelnõule esimesele lugemisele ka tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu.
Päevakorra üheks punktiks on veel majandus- ja taristuministri Riina Sikkuti (SDE) vastused saadikute arupärimisele LNG-laeva loovutamise kohta soomlastele.
Riigieelarves kerkivad kaitsekulud üle miljardi euro
Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 miljardi euro võrra ehk 16,4 protsenti. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 miljardit eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 miljardit eurot ehk 18 protsenti. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.
2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 protsenti SKP-st. 2024. aastal ületab Eesti kaitsekulude tase kolm protsenti SKP-st.
Eelnõu näeb ette toetada energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 miljoni euroga, rahasüsti saab taastuvenergia kiirendamise kava. Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui ka gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest umbes 200 miljonit eurot. Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele, energiahindade tõusu mõju leevendamiseks laienevad likviidsusmeetmed suurtele ettevõtetele.
Riigieelarves nähakse ette, et õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9 protsenti, päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 eurole ehk 36 protsenti ja politseiniku minimaalne palk tõuseb 1575 eurolt 1849 eurole ehk 17 protsenti.
Kõrgharidusse lisatakse 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstetakse rahastust täiendavalt 15 protsendi võrra.
2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st, mis on 0,6 protsendi võrra kõrgem kui 2022. aastal.