E, 30.01.2023

Minister tööpuudusest tervishoius: otsutamisega on nii kaua venitatud, et enam ei kannata

Postimees
Minister tööpuudusest tervishoius: otsutamisega on nii kaua venitatud, et enam ei kannata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Tervise- ja tööminister Peep Peterson. Foto: Sille Annuk

Tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles riigikontrolli aastaaruannet kommenteerides, et puudu on poliitilisest otsustustahtest ning juba aastaid teada probleeme on vaid edasi lükatud.

Tervise- ja tööminister Peep Peterson sõnas riigikontrolli aastaaruande kommentaariks saadetud pöördumises, et on igati kiiduväärt, et riigikontroll on valinud oma aastaaruande teemaks tervishoiu jätkusuutlikkuse ning ebapiisava ja ebaühtlase abi kättesaadavuse.

«Viimase aasta jooksul on väidetud, nagu oleks väga intensiivse Covidi aja järel tekkinud ühiskonnas mõningane küllastumus tervishoiuteemalistest uudistest. Kuid me peame nendest teemadest rääkima, sest tervishoiu probleemid ei lahene iseenesest,» lisas ta.

«Otsustamist ei saa enam edasi lükata»

Peterson nõustus riigikontrolliga, et puudu on eelkõige poliitilisest otsustustahtest. Probleeme on teadvustatud juba aastaid ning on tehtud analüüse ja ettepanekuid, kuid puuduvad otsused.

«Seda võib ka mõista, miks otsuseid on edasi lükatud – need ei ole lihtsad, konsensust ja kokkuleppeid ei pruugi olla kerge leida, nagu näiteks 2021. aastal valitsusse esitatud tervishoiu rahastamise ettepanekute mittearutamine näitab. Seetõttu lükatakse otsustamine edasi seni, kuni enam ei kannata. Minu hinnangul me oleme praeguseks sinna jõudnud,» lisas ta.

«Kõik tulevikuotsused peavad baseeruma kokkuleppel, millistele väärtustele toetuvat tervishoidu me soovime – kas solidaarset, üksteist toetavat või igaüks enda eest võitlevat,» ütles Peterson. 

Ta lisas, et praegu on otsitud tervishoiutöötajate puuduse leevendamiseks erinevaid võimalusi. Suurendatud on nii residentuuri tellimust kui ka veebruaris sõlmitud konsensusleppega õdede õppekohtade arvu. «Psühholoogide arvu kiiremaks tõstmiseks rahastatakse psühholoogide kutseaastat, et nii oleks võimalik kiiremini saavutada kliinilise psühholoogi kutse. Lisaks laiendati sellest aastast esmatasandil vaimse tervise abi osutajate ringi psühholoogide-nõustajate lisamisega,» loetles minister.

Midagi on juba ka teoksil

Perearstiabis kiitis Petersoni sõnul riigikogu suve hakul heaks seadusemuudatusi, mille eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust. Noored perearstid said võimaluse alustada väiksema nimistuga ja lähtetoetuse tingimused muutusid paindlikumaks. «Seejärel tõstsime kohe järsult ka arstide lähtetoetust kahekordseks ja perearstidel kolmekordseks.»

Koostamisel on esmatasandi arengukava, millega seatakse esmatasandi eesmärk ja arengusuunad kuni aastani 2035. Samuti valmib Petersoni sõnul aasta lõpuks analüüs erakorralise meditsiini, kiirabisüsteemi ja esmatasandi omavahelise koostöö kohta.

«Aastatel 2020–2022 analüüsiti Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust ning koostati ettepanekud uue haiglavõrgu plaani jaoks. Arengusuundade dokumendid on kavas siduda ühtseks tervikuks koos tegevuskavaga selle elluviimiseks,» jätkas ta.

Samuti on vaja leida lahendused tervishoiu rahastamiseks, et tänaste paindlike töövormide juures ei oleks inimeste ravikindlustus katkendlik ning tulubaas oleks suurem, arvestades elanikkonna vananemist, enamate krooniliste haigustega pikemalt elamist ning uute raviviiside kasutuselevõtmist.

«Meie plaan on valmistada tulevaks kevadeks ette võimalikud alternatiivid, mille vahel tulevase valitsuse moodustamisel saaks valida ja otsuseid langetada,» lubas Peterson.

Märksõnad
Tagasi üles