Paul Neitsov: Minu Ellujäämise Kunst - muusika

Tartu 2024
Copy
Paul Neitsov
Paul Neitsov Foto: Mana Kaasik

Juba lapsena avastasin, et mulle meeldivad igasugused helid ja eriti emotsioonid, mida need helid suudavad minus tekitada. Kurbusest sai muusikapala abil rõõm ja mõnikord ka rõõmust kurbus. Ei olnudki erilist vahet, millist tunnet muusika minus tekitas, aga igal juhul ma nautisin seda tohutult. See tekitab minus hasarti siiani.

Täiskasvanuea alguses sain kogeda ka oma loomuse nõrkasid külgi. Läksin kõigega kaasa, sest kogu elu on ju ometi nii haarav ja põnev. Hukatuse ja nirvaana vahel kõikumine oli mugav. Hakkasin mõistma, et ma ju põgenen millegi eest. Iseenda?

Ometi on mul muusika, mida ma armastan üle kõige. Miks siis põgenen? Praegu, mitu aastat hiljem olen aru saanud, et ilmselt toimus minu sees tugev võitlus muusikaarmastuse ja “deemonite” vahel. Õnneks paistab, et muusika sai ikka deemonite üle võitu ja läbi rusuvate raskuste on võimalik edukalt ellujäänuna jätkata.

Kas ma kartsin, et mu elu on läbi? Jah. Kartsin, et mu enda teod ja mõtted viivad mind olukorrani, mis päädib minu lõpuga. Siin ma siiski olen ja kindlasti olen ma tugevam, kui kunagi varem.

Paul Neitsov
Paul Neitsov Foto: Mana Kaasik

Muusika juhtis, hoidis ja talutas mind. Teenisin teda nii, kuidas suutsin ja oskasin. Muusikast on saanud tõesti minu Ellujäämise Kunst. Kindlasti olen ma paljudest, kes seda saab öelda. Eks musitseerimise jõud ole üks tugevamaid jõude siin maailmas.

Kitarrimängu kaudu saan teha olematu eksisteerivaks ja tuhmunud emotsioonid uuesti särama lüüa. Muusika on kõikide maamuna inimeste rõõmu jaoks. Laskem need võrratud emotsioonid enda ligi, sest need tähendavad veel rohkem kui me ette oskame kujutada.

Muusiku Paul Neitsovi juured on Nõo vallas. Nõo kannab koos Lõuna-Eestiga 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Copy
Tagasi üles