L, 3.12.2022

Siim Kabrits: Meie Ellujäämise Kunst on mõelda ärksamalt, aga üheskoos

Tartu 2024
Siim Kabrits: Meie Ellujäämise Kunst on mõelda ärksamalt, aga üheskoos
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Kiur Kaasik / Tartu 2024

Rahvusvahelise ettevõtlusega tegelemine on andnud mulle võimaluse palju reisida ja kohtuda erinevate kultuuridega. Olen saanud võõrustada avatud meelega väliskülalisi, kes tunnevad huvi Eesti ja siinsete inimeste vastu. Mille poolest oleme meie, eestlased, erilised? Millised on väikerahavana meie võimalused suures kultuuriruumis silma paista ja meelde jääda?

Küsimus, mis Eesti puhul teistele riikidele ja rahvastele korda läheb, on mind paelunud aastakümneid. Esimest korda mõtlesin sellele, kui mõnekümne aasta eest esimest korda Aasias koostööpartneritega kohtusin. Tänaseks olen jõudnud arusaamiseni, et omapärasus, jätkusuutlikkus, ärksameelsus ja koosloovus pole ilusad soovunelmad, vaid sisukad väärtused sellest, milline on Mulgimaa ja mulgi identiteet.

Foto: Kiur Kaasik / Tartu 2024

Globaalsema elu hind

Meie tootmine asub Mulgimaa ilusas väikelinnas Tõrvas. Kui algusaastatel tundus väliskülalise viimine Tallinnast Mulgimaale ajakulukas ja tüütu, on sellest tänaseks saanud minu jaoks unikaalne ettevõtmine. Just seetõttu, et need kaks ja pool tundi võimaldavad tutvustada seda, mille üle olen mulgina südamest uhke ja tänulik.

Tekstiilikunstnik Anu Raud on öelnud, et Euroopas on juurteta elu kriis. See võtab erakordselt valusalt, ent tõepäraselt, kokku selle, mis on tänase ja järjest enam globaalsema elu hind.

Aga just omapärasus on meie, nii Eesti kui Mulgimaa üks juurtest ja Ellujäämise Kunst. Otsime ju turunduses kõik seda meeldejäävat lugu. Oma eristuv mulgi keel, toit (no kes ei armastaks mulgi kapsaid või mulgi putru), rahvarõivad, mulgi mustrid, arhitektuuriline ehitusstiil, oma kombed ja erakordsed inimesed. Need on lood, mille kaudu teatakse Mulgimaad Eestis ja mis võiksid viia Mulgimaa kaugemale riigipiirist, kui julgeksime koos unistada ja koos ära teha projekte ning ettevõtmisi, mis väärtustavad neid samu omapärasusi.

Haridus minevikus ja homme

Mis kannab paremini edasi ärksameelsust kui hariduse väärtustamine. Mulkide eduloos on ikka ja alati toodud välja lina kasvatust. Mina näen edu alusena hoopis hariduse mõtestamist ja hindamist. Erinevalt paljudest teistest Eesti piirkondadest, said mulgid esimestena aru, et ainult esmasündinud perepoeg ei peaks saama haridust, vaid seda väärivad peres kõik lapsed, ka tüdrukud. Väärtus ei peitu mitte selles, mida saab kaela riputada ja vankrisse kaasa võtta. See on mõistmine, et haridus on see, mis toob piirkonnale edu ja jõukust.

Meil on palju lugusid, mis lähevad inimestele mujal korda. Ajaloost looduseni. Vahel naerdakse meie väikest rahvaarvu. Kuidas on võimalik, et 1,3 miljoni inimesega saab edukalt riik eksisteerida?

Eesti edu üheks aluseks on paindlikkus, kiire kohanemine muutuvate oludega ja nutikate lahenduste leidmine. Me ei tohi jääda trendide lõppjaamaks, vaid peame hüppama trendide rongile selle juba esimeses, teises ja kolmandas peatuses. Peame kasutama ära maailma suundumusi ja võimalusi, mida meile luuakse.

Foto: Kiur Kaasik / Tartu 2024

Väikerahvas, kes on koos

Meie ärksameelsus loob võimalusi, kus koos loomine on hädavajalik. Me peame aru saama ja meeles pidama, et meie ainus võimalus tulevikku luua, on seda tehes rahvana koos. Peame unustama kadeduse, et naabril läheb paremini. Lõpetame pideva vastandumise. Me ei saa väikerahvana seda endale kunagi lubada.

Küllap oled sinagi, hea lugeja, märganud, et välismaalastele Eestist rääkides kirjeldame e-riigi ja tehnoloogia valdkonna saavutusi, meie puhast ja puutumata loodust. Suhtumine loodusesse peab muutuma jätksuutlikumaks. Nüüd ja kohe. Me ei tohi jääda kinni narratiivi, et Eesti on puhta õhuga riik, kui samas hävitame halastamatult siinset liigirikkust. Peame leidma võimalusi selle taastamiseks ja hoidmiseks. Peame mõtlema avaramalt ja kaugemale, kui me seni oleme teinud. See on meie ellujäämise kunst.

Mulgimaa kui roheinnovatsiooni keskus

Minu soov on muuta Mulgimaa Eesti roheinnovatsiooni keskuseks. Oleme muutmas senist suhtumist metsadesse ja lageraie aladesse, tutvustades võimalust, kuidas seened on järgmine Eesti suur lugu. Erinevate seente kasvatamine, teadusprojektid koos maailma juhtivate seeneteadlastega ja mõistmine, et seen ei ole üksnes söömiseks, vaid võimaldab revolutsiooni nii meditsiinis, jätksuutlikus metsamajanduses kui tööstuses, on julged ning kõnekad näited mulkide ärksameelsusest.

Maailma globaliseerumine ja uute valdkondade teke toob avalikku sektorisse uusi halle alasid, mille osas tuleb kiireid lahendusi leida. Palun ärme karda seda. Aastaid tagasi kartsime lubada Bolt sõidujagamist turule. See oli hall ala, kus küsimusi rohkem kui vastuseid. Aga võtsime ja lõime koos sellise eduloo, mille väärtus on Eesti suurim ja Eesti suur visiitkaart kaugel kodust.

Me loome endale ise oma üle- ja vahel ka mitte mõtlemisega, piirid. Tõnu Õnnepalu on kirjutanud piiririigist ja riigipiirist. Täna peaksime unustama piirid, mis meid rahvana kammitsevad. Oleme piiri ala, aga mis sellest! Olen Tõrvast pärit ja teadsin alati, et Tõrvast Tallinnasse on 220 km. Sõit võttis keskmiselt kuni kolm tundi aega. Alles hiljuti avastasin, et Tallinn on tulnud Tõrvale 20 km lähemale. Ajaliselt tähendab see poolt tundi. Piirid on nihutamiseks. Kunst piire nihutada on meie järgmine suur võimalus.

Ettevõtja Siim Kabrits on pärit Tõrvast. Tõrva vald kannab koos Lõuna-Eestiga 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Tagasi üles