100 nägu ⟩ Vladimir Putin: äpardunud tsaar

Vladimir Putin. Foto: Mikhail Metzel/Reuters/Scanpix

Vladimir Putin võib küll näha end Vene impeeriumi päästjana, kuid lõppude-lõpuks on ta kõigest suurusehulluse käes vaevlev kagebežnik, kes astus oma enda seatud lõksu.

Enne Ukrainasse tungimist hakkas Putin üha enam kasutama religioosse laenguga keelt: Venemaa on õige ristiusu viimane kants, millel on täita ainulaadne missioon. Selleks aga on vaja ühendada Vene maailm, mis tähendab vääramatult ka Ukrainat. Kiiev ja Krimm on sealjuures lausa metafüüsilise tähtsusega, sest seal asub Vene tsivilisatsiooni häll.

Kuigi Putin väänas oma üha paatoslikumates kõnedes ajaloolisi fakte nagu barankasid, jäi mõte samaks – Vene maailm ei saa olla ilma Kiievita täielik. Vahet pole, kas 24. veebruaril Ukrainasse tungimise aluseks oli Putini kinnisidee või vajadus järjekordse võiduka sõja järel kukkuva reitingu tõstmiseks, tuli missioon realiseerida.

Paraku ei arvestanud Kreml sellega, et Vene võimuladvikus aastaid valitsenud valetamise ja varastamise kultuur oli mõjunud laastavalt sõjaväe valmisolekule sellist tohutut operatsiooni ette võtta. Ilmselt polnud kedagi, kes oleks julgenud Putinile öelda, milline on asjade tegelik seis.

Pealetungi järel sai ruttu selgeks, et ukrainlased ei astugi rõõmuga Venemaa rüppe, vaid näitavad visa vastupanu ootamatut ühtsust demonstreerinud lääne abiga.

Järgnes rida üha meeleheitlikumaid katseid hoida murenevat rinnet ja oma enda staatust: annekteeriti oblasteid, mis kuulusid ainult osaliselt Vene kontrolli alla ja kuulutati välja sundvärbamine tapetud ja deserteerunud väeüksuste lappimiseks.

Miski aga ei aidanud ja venelased näitasid meistriklassi taandumisel, sealjuures pesumasinaid ja vetsupotte varastades. Putin sai ootamatult maailma naerualuseks.

Nüüd on Putinile jäänud ainult tuumanupp ja kinnisidee, millesse usub ilmselt ainult tema ise ja Venemaa ühiskonna kõige ajupestum kiht. Kõik ülejäänud vaatavad, kuidas riigist minema saada või kindlustada mugav äraelamine jamadest kaugemal. Globaalsel tasandil aga suutis Putin muuta Venemaa täielikuks paariaks, kellega sõbrustavad ainult mudaliiga mängijad, nagu Süüria ja Põhja-Korea.

Jääb üle oodata esimesi raisakotkaid, kes hakkavad kaaluma, milline võiks olla Venemaa ilma Putinita.