P, 5.02.2023

Loodusfotograaf avaldab jõulumatkaks 6 kaunimat matkarada

Loodusfotograaf avaldab jõulumatkaks 6 kaunimat matkarada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Hans Markus Antson

Loodusfotograaf Hans Markus Antson avaldas oma lemmikud matkarajad Eestis, mida külastada talvisel ajal, sest jõulud ei pea olema vaid laua taga istumise aeg. Talvine loodus oma külmas vaikuses on lummav ning üks mõnus jõulumatk koos pere ja sõpradega muudab pühad meeldejäävamaks. Samuti annab Antson soovitusi jõulumatka varustuse osas.

3 asja, mida on Hans Markus Antsoni sõnul talvematka puhul oluline meeles pidada:

1. Kõige olulisem, et riietuksid õigesti ja teeksid kindlaks, et ei sina ega riided ei saaks märjaks, tuleb vältida higistama hakkamist. Kui liigud aktiivselt, siis on vaja märksa vähem riideid selga panna, kui paigal olles. Seisma jäädes tuleb kihte juurde panna. Ehk pidev kehatemperatuuri reguleerimine riietega on väga oluline.

2. Arvesta, et talvel kulub kehal märksa rohkem energiat soojuse tootmiseks. Selleks, et matkates külm ei hakkaks tuleb süüa palju kalorirohket toitu, sest siis on kehal kütust mida põletada ja see annabki sooja. Võid olla küll hästi riietunud, kuid kui pole normaalselt söönud, hakkab kehal külm.

3. Suvisel ajal on veetarbimine loomulikum ja janu tekib lihtsamini, kuid ka külmal ajal tuleb juua regulaarselt, isegi kui otsest janu ei ole.

Foto: Hans Markus Antson

Hans Markus Antsoni soovitused riietuse ja varustuse osas

Oluline on riietuda mitmekihiliselt, mis võimaldab aktiivsusastmele vastavalt kohe mõne kihi ära võtta või juurde lisada.

Aluskihiks tasub kasutada meriinovillast pesu, mille peamiseks eesmärgiks on sind sooja ja kuivana hoida. Lisaks takistab see higilõhna teket. Vältida puuvilla kasutamist, sest erinevalt meriinovillale ei juhi see kehast niiskust eemale ja nii võib kergelt külmetuda.

Vahekihi eesmärk on kehatemperatuuri reguleerimine ja soojuse tagamine. Kui jääda passiivsemaks, siis kindlasti lisada soe vahekiht alus- ja väliskihi vahele.

Väliskihi peamiseks eesmärgiks on kaitse lume, vihma ja tuule eest.

Foto: Hans Markus Antson

Suurema lume korral tulevad talvel matkates kasuks säärised, mis on võimalik tõmmata saabaste ja pükste peale, et vältida lume sattumist saapa sisse. Kui peaks matkama hooldamata matkateest eemal, siis tulevad kasuks räätsad, mis muudavad lumes liikumise märksa lihtsamaks.

Matkasaapad peaksid olema soojad, kuid ka vähemalt number või poolteist suuremad, selleks, et saapa sisse mahuks ära villane sokk. Lisaks peab saabas suurem olema seetõttu, et varbad ei oleks matkates päris saapa vastas, muidu on oht küüntest ilma jääda. Kolmandaks, kui matkasaapa sees on ruumi, siis on varvastel seal võimalus rohkem liikuda. Kui jalal on saapa sees liiga kitsas, siis ei ole seal ruumi sooja õhu jaoks.

Lühemale päevasele talvematkale looduses soovitan kindlasti kaasa võtta termos sooja teega, energiarohked vahepalad, istumismatt ja kott kus sees oleks mõni fliis või kampsun, et vajadusel vahekiht juurde lisada. Istumismatt on väga oluline, et pausi tehes pingile/lumele maha istudes ei külmetaks.

Kui on soov minna ööbimisega matkale, siis kaks kõige olulisemat asja matkavarustuse osas on soe magamiskott ja hea isolatsiooniga matt või madrats. Olen ka -20°C magamiskoti sees täiesti paljalt maganud ja ei hakanud külm. Magamiskoti sees ongi kõige olulisem magada alasti, sest siis saab kehasoojus magamiskoti seest koheselt soojaks kütta. Magamiskoti puhul on oluline meeles pidada, et magamiskott ei küta sind kuumaks, vaid sina kütad magamiskoti soojaks ehk magamisott on justkui suur termos. Kui valada termosesse külm vesi, siis vesi jääbki külmaks. Kui sinna valada aga soe vesi, siis vesi püsib soe. Magamiskotti minnes on seega oluline eelnevalt ise soe olla ja kui enne seda on külm, siis võimelda/liigutada piisavalt, et hakkaks soe.

Teine oluline tegur on hästi isoleeritud maapind, sest maapinnast tuleb magamise ajal enim külma ja soe magamiskott ei hoia seda ära, sest vastu maad jäänud magamiskoti külg on nagunii õhtust tühjaks surutud ja seega ei hoia külma eemal. Seetõttu on oluline omada kvaliteetset madratsit või matti (või mõlemat korraga). On ka võimalus panna oma matkapüksid või parka mati ja maapinna vahele lisaisolatsiooniks.

Foto: Hans Markus Antson

Hans Markus Antsoni lemmikud matkarajad:

Kuigi liigun väga suure osa ajast looduses tähistamata matkaradadel loomi otsides, maastiku pildistades või lihtsalt matkates, siis viimastel aastatel olen rohkem aega võtnud ka tähistatud matkateedel käimiseks. Hindan väga, kui head võimalused on Eestis matkamiseks loodud. RMK matkateed on suurepäraselt tähistatud ja hooldatud, lõkkekohad puhtad, hoolitsetud ja puudega varustatud.

1. Ähijärve-Peraküla matkatee

Pikk matkatee koosneb erinevatest matkaradadest ja lõikudest. Mulle meeldib rada seetõttu, et tegu on Eesti pikima matkateega (820km) ning see hõlmab väga palju eriilmelist maastiku: Lõuna-Eesti künkaid, Kesk-Eesti metsi ja rabasid ning isegi natuke mereranda – igaüks võib välja valida enda jaoks põnevaima või lähima lõigu sellest kaunist matkateest.

2. Seli raba matkarada

Tegemist on ühe mu lemmiku rabaga, mis ei asu Tallinnast liiga kaugel. Kui Viru raba on kõige populaarsem ja tuntum raba, siis soovitaksingi vahelduseks külastada mõnda muud Tallinna lähedal asuvat raba, et vältida rahvamasse. Seli raba matkarada kulgeb mööda kunagist soosilda ja vanu talukohti läbi raba ning seal on ka võimalus lõket teha. Kauni raba paremaks nägemiseks on ehitatud ka väike vaatetorn.

Foto: Hans Markus Antson

3. Luhasoo raba matkarada ja metsaonn

Lõuna-Eestis on rabasid märgatavalt vähem ja see on juba üks põhjustest, miks antud raba mulle meeldib. Luhasoo rabas on võimalik näha kõiki raba kujunemise etappe – alates madalsoost kuni kõrgrabani. Tegemist on ühe suurima inimtegevusest peaaegu puutumatuna jäänud maa-alaga ehk Luhasoos saab kogeda tõelis ürgloodust. Peamiseks põhjuseks on siiski rabasaarel asuv metsaonn, kus olen oma matkade jooksul ka ööbinud. Metsaonnis puudub elekter ja vesi, seega saab seal ööbides tõelise kogemuse. Tuleb muidugi arvestada, et lõkkepuud tuleb metsaonni juurde ise tassida!

4. Raplamaa rabad (Keava ja Loosalu raba)

Raplamaal seevastu on aga äärmiselt palju rabasid ja mitmeid, kus on laudtee. Minu lemmikuim neist on ilmselt Loosalu raba. Loosalu rabas asub Eesti suurim rabajärv ning rabamänniku nõlvadel võib kohata põtru.

5. Paukjärve telkimisala, Kõnnu Suursoo matkarada ja Jussi kanarbikunõmm

Kõrvemaal matkates on võimalik kogeda metsasid, oose, rabasid ja ainulaadset Jussi kanarbikunõmme. Selles piirkonnas jätkub avastamist igale maitsele ja mitmekesisuse tõttu soovitan kõigil Kõrvemaale minna.

6. Äntu looduse õpperada

Lääne-Virumaal on ilusad Äntu järved, mis on ühendatud matkarajaga. Minu maakodu on seal vahetus läheduses ning seetõttu külastan seda rada tihti. Rada kulgeb ümber seitsme eriilmelise metsajärve ning läbi vahelduva ja rikka looduse. Soovitan üle vaadata ka Punamäe iidse linnusekoha.

Foto: Hans Markus Antson

Lisaks Hans Markus Antsoni välja pakutud radadele, võid endale jõulumatka rada otsida Matkaspordi jõulumatka radade kaardilt. Hans Markus Antsoni matkarajasoovitused on osa suuremast Matkaspordi kampaaniast, mis kutsub inimesi üles pühade ajal aktiivsed olema ja looduses liikuma. Vaikses ja lummavas talvises looduses viibimine on kasulik nii vaimsele kui füüsilisele tervisele ning koos lähedastega ettevõetud jõulumatk muudab pühadeaja meeldejäävamakas.

Tagasi üles