Kehv õhukvaliteet vähendab keskmiselt Eesti inimese eluiga ligi 10 kuu võrra

Foto: Shutterstock

Õhukvaliteet on üks suurem keskkonnast tulenev terviserisk, sest õhusaaste avaldab märkimisväärset negatiivset mõju inimeste tervisele. Eestis põhjustasid 2020. aastal õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid välisõhus keskmiselt 1179 varajast surma, vähendades meie oodatavat eluiga ligi 10 kuu võrra.

Õhusaaste mõjutab kõige rohkem hingamisteede, südame ja veresoonkonna haiguste esinemist. Näiteks on kütuste põlemisel tekkivad osakesed tihti vaid mõne nanomeetri suurused ja jõuavad läbi kopsualveoolide inimeste vereringesse, kandudes organismi laiali ja suurendades kopsuvähi, neurodegeneratiivsete haiguste, dementsuse, diabeedi, artriidi, neeruhaiguste, madala sünnikaalu ja enneaegse sündimise riski, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud ning Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse läbi viidud äsjavalminud uuringust „Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030”.

Peamised peenosakeste allikad on:

* Autoliiklus – nii heitgaasid kui ka teekatte ja rehvide kulumisel tekkivad osakesed

* Kohtküte, eeskätt ahiküte

* Tööstusettevõtted

* Lisaks teistest piirkondadest ja riikidest tulev õhusaaste, mis on eriti oluline maapiirkondades

* Peenosakestel võib olla ka looduslikke allikaid nagu metsatulekahjud

Euroopas on õhusaaste aastatega langenud, ent ikkagi on sellel risk meie tervisele

Uuringu juht, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru (PhD) nendib, et õhusaaste, enamasti tahkeosakeste tõttu sureb Euroopas 300 000 inimest aastas ning seetõttu tegeletakse Euroopa Liidus tõsiselt õhusaaste vähendamisega. Aga selleks, et keskkonda õhusaastest vähendada, peavad panustama kõik riigid.

„Õhukvaliteediga on seotud väga paljud haigused alates hingamisteede- ja neeruhaigustest kuni vähi, diabeedi, artriidi ning Alzheimeri tõveni. Lisaks sõltub õhusaaste ilmastikust – on päevi, mil halbade hajumistingimuste tõttu õhusaaste tasemed on 10 korda kõrgemad. Astmahaigel võib neil päevil olla kehvem olla ja ta võib saada astmahoo ning südamehaigel tekkida infarkt,” rääkis Orru uuringu tutvustamisel. „Kuigi aastatega on õhukvaliteet Euroopas oluliselt paranenud, on sellel endiselt oluline mõju inimeste tervisele.”

Ta selgitab, et õhusaaste paranemine on tulnud eeskätt rohealadele suurema tähelepanu pööramise ja vähemsaastavate tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu, samuti tänu tiheasustuste liitmisele kaugküttega ning puhtamate kohtküttelahenduste rakendamisele.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi hindamise töörühma juht Erik Teinemaa (PhD) lisas, et rohelus vähendab oluliselt kahjulikke keskkonnamõjusid nagu müra, saaste ja kuumalained. „Autode arv on paraku meil pidevalt kasvanud ning Tallinn on näiteks väga autostunud linn. Prognooside kohaselt küll kahandavad elektriautod tulevikus tänu keskkonnasõbralikule mootorile heitgaaside teket, ent samas rehvide ja teekattest tuleneva tolmu negatiivse mõju osas pole kahjuks vähenemist ette näha. Samuti ka kohtkütte mõjude osas.”

Suurima negatiivse mõjuga õhusaastet tekitavad kohtküte ja liiklus

Erinevatest õhusaasteallikatest oli suurima negatiivse tervisemõjuga kohtküte, mille mõjuks hinnati 2020. aastal kokku 571 varajast surma aastas. Sellele järgnes liiklus 433 varajase surmaga aastas, millest 87% on põhjustatud heitgaasidest ning 13% teetolmust tulenevatest tervisemõjudest. Suurim oli liiklussaaste negatiivne mõju Tallinnas, kus saaste tõttu väheneb oodatav eluiga kesklinnas enam kui aasta võrra.

Õhusaastel on akuutne ja krooniline mõju

Krooniline mõju ilmneb enam saastunud piirkonnas elades, mille tulemusena suureneb näiteks risk haigestuda kroonilisse haigusesse. Akuutne mõju ilmneb nendel päevadel, kui halvenenud hajumise või muude põhjuste tõttu on õhusaasteainete sisaldus eriti kõrge ning kroonilise haige olukord võib halveneda. Samuti on inimeste tundlikkus õhusaastele erinev. Näiteks võib südame- ja kopsuhaigustega inimestel täheldada sümptomeid ka siis, kui teistel need ei avaldu. Tundlikeks riskirühmadeks on sageli ka lapsed, kellel võivad avalduda haiguse negatiivsed sümptomid madalamatel õhusaaste tasemetel kui täiskasvanutel.

Keskmiselt väheneb oodatav eluiga õhusaaste tõttu ligi 10 kuud, ent riskirühmades on see oluliselt suurem, ulatudes keskmiselt 12 aastani. Suurim oli oodatava eluea langus uuringu kohaselt suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve ning mõnevõrra kõrgem Ida-Virumaal.

Võrreldes õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud eluaastatena vähenenud 29% ning 2030. aastaks on oodata vähenemist veel 8%. Heitgaaside vähenemise põhjusena saab välja tuua heidete vähenemise tänu uute vähem saastavate autode kasutuselevõtule ning elektriautode osakaalu suurenemise aastaks 2030. Ent kuna teetolm pärineb eeskätt rehvide ja teekatte kulumisest, siis ei saa järjest kasvavate liiklusvoogude tingimustes eeldata selle vähenemist ka elektriautodele üleminekul. Peale kohtkütte ja liikluse omavad tervisemõju ka muud allikad, sh tööstussaaste. Suhteliselt oli muude õhusaasteallikate tervisemõju suurim Ida-Virumaal, kus see 2020. aastal moodustas pea viiendiku kogumõjust.

Keskkonnaministeerium planeerib uuel Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusperioodil täiustada nii Eesti õhukvaliteedi seirevõimekust kui ka parandada õhukvaliteeti, toetades elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist.

Mis aitab vähendada õhusaaste negatiivset mõju?

Õhusaaste negatiivset mõju aitavad vähendada rohealad. Ühelt poolt püüavad taimestiku lehed kinni saasteaineid: peenosakesi lehepinnale adsorbeerides või heitgaase absorbeerides. Teiselt poolt annavad rohealad inimestele võimaluse viibida puhtamas keskkonnas, puhtama õhuga piirkondades. Samuti pakuvad rohealad võimalusi aktiivseks liikumiseks ja sportimiseks, millel on rahvatervisele positiivne mõju.

Paljud uusasumid rajatakse rohelisematesse piirkondadesse, millega suureneb rohealade osakaal elanike elukoha lähedal. Ent kuna rohealad asuvad tihti linna ääres või ka linnadest väljaspool, suureneb sellega samal ajal surve autostumisele, mis omakorda mõjutab õhukvaliteeti linnades. Samas kui kõigi Eesti elanike kodude ümbruses oleks sama palju rohelust kui kõige rohelisemates piirkondades tema linnas või vallas, hoiaks see igal aastal ära 776 varajast surma, 9853 kaotatud eluaastat ja sellega väheneksid õhusaaste väliskulud 2020. aasta 666,4 miljonilt eurolt koguni 435 miljoni euro võrra.

Soovitused õhusaaste vähendamiseks

• vähendada mootorsõidukite hulka linnades ja suunata intensiivsed liiklusvood elu- ja puhkerajoonidest eemale, vähendades nii liiklussaastet kui müra;

• vähendada naastrehvide kasutust linnades, kuna need kulutavad teekatet ning tekitavad ise kuludes peenosakesi. Antud probleem on isegi teravam elektriautodel, mis on sisepõlemismootoriga autodest enamasti raskemad ja tekitavad rohkem teetolmu;

• motiveerida vähendama kohtkütte heiteid: kuiv ja kvaliteetne kütus, moodsa tehnoloogiaga ahjud, korras küttekolded, teadmised jäätmete põletamise kahjulikust mõjust jne. Kaudselt vähendab kohtkütte heiteid ka majade soojustamine;

• soodustada ahikütte kasutamise vähenemist, luues elanikele paremad tingimused kaugküttega liitumiseks;

• luua paremad tingimused jalakäijatele ning jalgratturitele kergliikluseks. Kõnni- ja rattateed peaksid paiknema sõiduteest eemal, kus kokkupuude õhusaaste ja mürareostusega on väiksem. Eraldi tuleks taristu rajamisel arvestada kergliikuritega nagu elektritõukerattad, mis vähendavad õhuheiteid ent suurendavad õnnetuste riski;

• säilitada linnades puhver- ja rohealad, mis on vajalikud saasteainete paremaks hajumiseks;

• suurendada veelgi haljastuse osakaalu linnades, kuid tänavaäärse haljastuse rajamisel pidada silmas, et kõrghaljastus ei halvendaks õhusaaste hajumistingimusi;

• teavitada elanikkonda, eeskätt riskigruppe õhusaaste negatiivsetest mõjudest ning suurema saastetasemega piirkondadest ja ajaperioodidest (ilmastikutingimuste tõttu halvenenud saasteainete hajumistingimused);

• luua lihtsalt hoomatav hoiatussüsteem koos elektrooniliste asukohapõhiste liidestega elanikkonna informeerimiseks õhusaaste tervisemõjudest;

• edendada linnaelanike tervislikke eluviise (sportimine jms), et suurendada organismi vastupanuvõimet õhusaastele ning vähendada teisi terviseriske.

Oktoobri lõpus esitas Euroopa Komisjon ettepanekud õhukvaliteedi direktiivide muudatusteks, et viia õhukvaliteedi piirväärtused lähemale Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitustele. Selle tulemusena väheneks õhusaaste tervisemõju märgatavalt.

Keskkonnaministeerium on alustanud keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) koostamist sihiga luua valdkondade ühtne arengukava ning töötada välja selleks vajalikud meetmed ja tegevused. KEVADe üks alaeesmärke on Eesti õhukvaliteet ja selles sisalduva saaste vähendamine ning et meie loodus on hoitud ja elurikas ning majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega. Arengukava ütleb, et iga inimene peaks igas olukorras käituma keskkonnateadlikumalt.