AASTAKOKKUVÕTE ⟩ Valgamaa on kriminaalsem kui Harjumaa
9. veebruar 2023, 11:06
/nginx/o/2022/04/20/14494026t1h0c11.jpg)
Möödunud aastal registreeriti 25 663 kuritegu, mis on veidi üle protsendi võrra vähem kui aasta varem. Kuritegude üldarv on viimase kolme aasta jooksul püsinud oluliste muutusteta.
Suurima osa ehk 46 protsenti registreeritud kuritegudest moodustasid varavastased kuriteod – peamiselt vargused, aga ka kelmused. 26 protsenti kuritegudest olid isikuvastased, millest enim paistsid silma kehalise väärkohtlemise kuriteod. 11 protsenti kuritegudest moodustasid liikluskuriteod, peamiselt mootorsõiduki joobes juhtimine.
Justiitsminister Lea Danilson-Järgi (Isamaa) täpsustusel registreeriti mullu varavastaseid kuritegusid kolm protsenti enam kui aasta varem. «Kui 2019. aastal oli varavastaste kuritegude osakaal läbi aegade madalaim ehk 38 protsenti, siis nüüd on nende osakaal kogu kuritegevuses järjest suurenenud. Viimasel kahel aastal on suurenenud eeskätt poevarguste arv, millest kaks kolmandikku moodustasid süstemaatilised vargused. Samas on hea meel tõdeda, et isikuvastaste kuritegude osakaal on võrreldes 2019. aastaga nelja protsendi võrra vähenenud,» ütles ta.
Varasemast ligi 30 protsenti rohkem registreeriti mullu avaliku usalduse vastaseid kuritegusid, ennekõike dokumentide võltsimisi. Suurenes ka ametialaste kuritegude hulk, mis oli eeskätt seotud altkäemaksu andmise ja võtmisega. Nende kuritegude arv suurenes peamiselt fiktiivsete COVID-19 vaktsineerimistõendite ostmiste ja müümiste tõttu, teatas ministeerium.
Aastaga registreeriti 23 protsenti vähem narkokuritegusid, samavõrra pandi vähem toime kuritegusid perekonna ja alaealiste vastu. Ehkki isikuvastased kuriteod olid kuritegude üldarvus teisel kohal, on nende arv aasta jooksul viis protsenti vähenenud.
Arvutikuritegusid registreeriti mullu neljandiku võrra vähem kui eelnenud aastal ning taoliste kuritegude langus on kümne aasta jooksul esmakordne.
Registreeritud seksuaalkuritegude arv kahanes 19 protsenti, mis on tingitud peamiselt laste vastu toime pandud kontaktsete ja mittekontaktsete kuritegude registreerimise langusest.
Tapmisi, mõrvu ja nende katseid oli 2022. aastal sama palju kui aasta varem ehk kokku 27 ning seeläbi hukkus 18 inimest, mis on väikseim arv pärast Eesti taasiseseisvumist. Kõiki vägivallakuritegusid kokku oli 6 protsenti vähem kui eelnenud aastal.
Kui 2021. aastal langes alaealiste toime pandud süütegude arv viimase kümne aasta madalaimale tasemele, siis 2022. aastal jäi see arv samale tasemele. Mullu registreeriti 737 alaealiste poolt toime pandud kuritegu, mida on 4 protsenti vähem kui aasta varem. Alaealiste väärtegusid registreeriti samas protsent enam - ligi 3500.
Justiitsministri sõnul kajastab kuritegevuse ametlik statistika politseile ja teistele õiguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid, kuid ei näita üksi kuritegude tegelikku arvu. «Statistika kõrval on oluline jälgida ka uuringutega kogutud teavet. Näiteks viimatisest ohvriuuringust selgub, et eelmisel aastal langes mõne kuriteo ohvriks 6% vastanutest, aasta varem oli tulemuseks 5% vastanutest. Küsitlusuuringu veapiire arvestades võib väita, et olulist muutust kuritegevuse tasemes ei ole toimunud ning sama paistab ka registreeritud kuritegude statistikast,» täpsustas minister.
Danilson-Järgi kinnitusel on aga mõningased muutused toimunud kuritegude liikides, andes kätte suuna, kuhu õigusrikkumiste ennetamiseks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. «Näiteks tuleb jätkata tööd alkoholi liigtarvitajatega, et väheneks joobes juhtimine. Kindlasti on oluline faktor majanduse käekäik ja inimeste toimetulek, mis võib olla süstemaatiliste poevarguste arvu kasvu üheks põhjuseks. Töö noorte õigusrikkujatega ja selles valdkonnas kasutatavad programmid on andnud häid tulemusi – seda tööd tuleb kindlasti jätkata ja tugevdada, et saavutada häid tulemusi ka pikemas plaanis,» selgitas ta.