Herem Helme väidetest: tähelepanuta jääb probleemi algus – valetav poliitik (32)
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
17. veebruar 2023, 10:04
/nginx/o/2023/02/17/15143695t1hdd26.jpg)
Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem selgitas ühismeedias, et ehkki on kõlanud väide, justkui on ta EKRE juhi väiteid kommenteerides poliitikasse sekkunud, on tähelepanuta jäänud probleemi tuum – Martin Helme valetamine.
«Pean kommenteerima enda ja kindralmajor Veiko-Vello Palmi väljaütlemisi viimastel päevadel, sest mulle on heidetud ette sekkumist poliitikasse. Sellised süüdistused on esiteks alusetud, ning teiseks juhivad need tähelepanu kõrvale põhiprobleemilt,» alustas kaitseväe juhataja oma postitust ühismeedias.
«Minu avaldused on alati olnud reaktsiooniks poliitikute valeväidetele, millega on halvustatud kaitseväge ja meie kaitsevõimet,» täpsustas ta. «Ma ei ole nendes vastustes kunagi käsitlenud maailmavaateid ega poliitikute seisukohti teistes eluvaldkondades. Ma olen oma väljaütlemistes keskendunud poliitiku väljaöeldud valeväidetele ja sellega ka piirdunud. Mina teeksin seda iga erakonna puhul või ükskõik millise eluvaldkonna esindaja väljaütlemiste puhul. Sama kehtib Palmi puhul. See, et tegevväelaste reaktsioon poliitikasse jõuab, on poliitiku enda kujundatud olukord.»
«Kas näitleja või ettevõtja sarnasele avaldusele vastamine oleks «poliitikasse minek»?» arutles Herem, lisades, et tõenäoliselt mitte. «Seega jääb arusaamatuks, miks peaksid poliitikud olema kaitstud nende arvustamise keeluga.»
«Mitte eksiv, vaid valetav poliitik»
«Kurb on aga hoopis see, et kriitikud ja tegelikult ka paljud toetajad keskenduvad tegevväelaste õigusele avalikult vastata, kuid tähelepanuta jääb probleemi algus – valetav poliitik. Mitte eksiv, vaid valetav. Ka antud juhul teadis poliitik suure tõenäosusega, et faktid pole sellised, nagu ta neid esitab, kuid ta tegi seda ikka. Võiks ju vähemalt ära oodata enda tehtud järelepärimise vastused ja esitada siis oma seisukoht. Ka seda ei tehtud. Minevikus pole sellistel infopäringutele vastamistel tegelikult ka suurt mõju olnud. Ja nagu poliitiku intervjuuski avaldub – ta peab kaitseväelasi valetajateks,» kirjutas Herem.
Kaitseväelased ei sekku Heremi sõnul seega mitte poliitikasse, vaid parandavad avalikkusele esitatud valefakte: «Arvustajad peaksid aga tähelepanu pöörama probleemile, mitte tagajärgedele.»
«Toon veel kord välja probleemi. Tsiteerin intervjuud Postimehest: «Martin Helme: Meie valitsus on jätnud Eesti ilma raskerelvadest.»,» tõi kaitseväe juhataja näite.
«Oleme aasta jooksul ära andnud kolmveerandi oma suurtükiväest. Neist, mis olid meie toimivad üksused vahetult enne [Ukraina] sõja puhkemist – meil oli neli suutükiväe üksust, õigem termin on ilmselt haubitsad, olgu siis iseliikuvad või järelveetavad, vahet pole –, on järele jäänud üks. Asenduse saame kahe või kolme aasta pärast,» loetles Herem Helme väiteid.
Samuti tsiteeris ta Helme väidet, justkui kaitseväe juhataja prioriteetide hulka õhutõrje ei kuuluks. «Vana teema, mida M. Helmele meeldib esitada oma nurga alt,» leidis Herem. «Tegelikult tegi EKRE aastaid tagasi kaitseväele ettepaneku osta 300 miljoni eest konkreetse vahendaja konkreetseid õhutõrje- ja laevatõrjerelvi. Nö pakutud summa tähendas vaid ostuhinda. Ülalpidamiskulusid see ei sisaldanud. Tegelikult ei olnud ka selge, palju selle raha eest oleks saanud laskemoona,» meenutas Herem, kelle sõnul tasub meenutada, et samal ajal soovis toonane rahandusminister kaitseväe ülalpidamiskulusid hoopis 50 miljoni võrra kärpida.
«Kaitsevägi soovis tookord hankida selle 300 miljoni eest laevatõrjet ja lühimaa õhutõrjet, kuid sellega ei olnud EKRE poliitikud nõus. Tookord rahandusministrile esitatud kaitseväe vajaduste loetelus oli keskmaa õhutõrje aga sees, kuid nii palju raha ei soovitud anda. Loomulikult polnuks soovitud hanked enam tingimata olnud seotud sama vahendaja või relvasüsteemiga,» selgitas ta.
Herem viitas ka Helme tsitaadile, et «on mingid sõjaväelased, kelle käisel ei ole enam Eesti värvid, vaid on Ukraina värvid.»
«Ei tea mitte ühtegi kaitseväelast, kes kannaks Eesti lipuvärvide asemel Ukraina värve. See ei ole ka lubatud. Ukraina toetuse embleem on lubatud, kuid mitte kohustuslik. See on reguleeritud KVJ korraldusega,» vastas kaitseväe juhataja poliitiku väitele.
Kokkuvõttes on Heremi hinnangul tegemist valedel põhineva laimuga. «Ja mitte esimene kord. Lisaks poliitika-süüdistusele on mulle ette heidetud ka sõnakasutust. Tahan rõhutada, et mina olen välja toonud vaid selle, mida meie esivanemad valetamise iseloomustamiseks varem kasutanud on,» märkis kaitseväe ta, tuues näiteks Eesti fraseologismide alussõnastiku vasteid:
vale, valejutt hundijutt
villast viskama
hambasse puhuma
udujuttu ajama
tühja juttu ajama
jahimehejutt
isehakanud jutt
jutt või koera sitt
tuu ütskõik, kas pini hauk vai sa kõnõlõt
ükskõik, mis sant laulab
valel on lühikesed jalad
jutul on jalad all
vale kõik, rannas kala küll
see jutt ei anna öömaja
jutul ei ole põhja all
tühi jutt, et tädi surnud, kus nahk ja kõrvad
«Helme kihelkonna inimesed on kasutanud valetamise kirjelduseks just seda koera väljaheitega võrdlevat ütlust. Kasutada võiks ka teisi kirjeldusi. Võib olla oleks poliitiku valet pidanud iseloomustama hoopiski Kose kihelkonna ütlusega «valel on lühikesed jalad», mis faktiliselt ka palju täpsem on,» arutles Herem.