Rootsi teadlane: metsarikkad riigid arendagu välja tehnoloogiaid, millega asendada naftapõhised materjalid

Puidu abil asendatakse paljusid fossiilseid materjale. Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks

Eestis on potentsiaal luua sama innovaatilisi biotehnoloogiaid nagu Soomes ja Rootsis, kuid selleks on vaja riigi toetust. Kõrge kvaliteediga kalleid tooteid saaks luua siin kohapeal, selle asemel, et müüa toorainet ehk puitu Põhjamaadesse.

Soomes ja Rootsis kerkivad järgemööda üha modernsemad ja rohelisemad biorafineerimistehased, kus luuakse biodiislit, algaineid farmaatsiatööstusele, tekstiile ja palju muud. Soome metsasektor toodab 23 miljardi euro ja Rootsi metsasektor 17 miljardi euro eest tooteid aastas.

Põhjus seisneb riikide eesmärgis kasutada mahavõetud metsa võimalikult targalt ja toota sellest üliväärtuslikke tooteid. Eesmärk toetab ka teaduse arengut, näiteks on Rootsis loodud eraldi bioinnovatsiooni programm, kus teadlased teevad koostööd tööstustega, et luua viise, kuidas utiliseerida või taaskasutada puidukiude, teha puidust kütuseid ja kasutada biomaterjale.

Eestis on sarnaselt Põhjamaadega väga palju metsa ja väga heal tasemel kõrgharidus. Kokkuvõttes on teie riigil olemas kõik eeldused, et väärindada puitu kõrgel tasemel ning võtta endale tükk maailma bio­toodete turust. Ka siinsetel ettevõtjatel on huvi olemas, aga puudub riigi toetus.

Nimelt on Eesti metsad hästi hoitud, aga neid ei kasutata mingil põhjusel maksimaalselt ära. Enamasti kipuvad argumentide taga olema kliimasoojenemisega seotud põhjendused. Ekslikult arvatakse, et kui lasta puudel lõpmatult kasvada, jätkavad nad oma eluea lõpuni süsihappegaasi sidumist.

See pole nii. Puude vananedes väheneb nende võime CO₂ siduda ning selle tulemuseks on metsad, kus CO₂ neeldumine puudub. Kui aga võtta vanad puud maha ja kasutada neid toodete valmistamiseks, seovad need tooted kõik uuesti süsinikku. Seda enam, et nende abil asendatakse paljusid fossiilseid materjale. Seepärast kuluks teile biotootmine ära, aga inimesed ei taha sellest kahjuks aru saada.

Üle poole maailma puidust kasutatakse endiselt kütteks või toidu valmistamiseks.

Biotoodete tehas suudab teha paljusid asju. Saab toota ligniinist puidupõhiseid kemikaale ning hemitselluloosist ja tselluloosist eritooteid, sest sellised rafineerimistehased on väga paindlikud. Kui vaadata praegust kõrget ja kõikuvat energiahinda, on oluline ka see, et tehas suudab toota elektrit nii enda tööshoidmiseks kui ka turule. Tselluloosi valmistamise keemilise protsessi käigus lahustatakse ligniini ja osa hemitselluloosi. Sellest saab omakorda teha kemikaale ning toota bioenergiat: elektrit ja soojust.

Nii nagu Eestis toimuvad ka Rootsis pidevad keskkonna­kaitsjate, teadlaste ja tööstuste debatid. Metsade langetamise vastu olijad tahavad tegelikult loodusele head, aga nende teadmised pole kahjuks piisavad. Nad ei tea, kuidas seda head päriselt korda saata. Nad keskenduvad tavaliselt lihtsustatud pisiasjadele, ilma et saaksid looduse toimimisest süstemaatiliselt aru.

Inimkond on ajaloo jooksul põhjustanud paljude liikide väljasuremist, kuid praegu on ohustatud liike vähem kui sada aastat tagasi. Põhjuseks on tehnoloogia areng, mis ohustab loodust vähem ehk mida arenenum on ühiskond, seda vähem me kasutame planeeti. See on midagi, millest paljud keskkonnakaitsjad aru ei saa. Nende arvates on tehnoloogia looduse vastu, aga kui vaadata riike, mis pole tehnoloogiliselt arenenud, siis nendes läheb mets sisuliselt ainult ahju. Üle poole maailma puidust kasutatakse endiselt kütteks või toidu valmistamiseks.

Mets on meie loodusvara, mida ei tohiks jätta seisma või ajada ahju, seda peab kasutama arukalt. Arenenud metsarikkad riigid peaksid arendama välja tehnoloogiaid ja looma biopõhiseid tooteid, millega saaksime asendada keskkonnale kahjulikud naftapõhised materjalid.