President jättis punamonumentide seaduse välja kuulutamata (1)
7. märts 2023, 11:18
/nginx/o/2023/03/04/15178745t1hea9a.jpg)
President Alar Karis jättis riigikogus 15. veebruaril vastu võetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, kuna see on ebamäärane ja vastuolus põhiseadusega.
«Vastuvõetud seaduse § 1 lg 1 on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse § 13 lg 2,» põhjendas president Karis.
Riigikogus vastuvõetud seaduse § 1 lg 1 ütleb: «Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.»
President selgitas, et ehkki seaduse eesmärk – ühiskonna õiglustunnet riivavate rajatiste eemaldamine – on legitiimne, on nn keelatud rajatised määratletud väljendiga, millele pole võimalik anda ühemõttelist sisu.
«Seaduse seletuskirjast nähtub, et keelatud rajatiste all on mõeldud eeskätt neid, mis seonduvad Nõukogude võimu tegevusega. Keeld ise on aga sõnastatud palju laiemalt. Sellises olukorras peab seaduse rakendaja tegema oletusi selle kohta, mida ebaõnnestunud sõnastusest hoolimata tegelikult silmas peeti,» märkis Karis.
«Õigusselguse põhimõte aga nõuab, et seadus oleks piisavalt selge ja arusaadav, võimaldamaks igaühel riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt,» ütles Karis. «Lisaks kallutab ebaselgelt sõnastatud keeld riski vältimiseks eemaldama rajatisi või hoiduma rajatiste püstitamisest, mille eemaldamine avalikust ruumist pole seadusandja eesmärk,» lisas ta.
Alles mõned päevad tagasi analüüsis seadust advokaadibüroo, mis leidis, et nn punamonumentide seadus on õiguspärane ja selge.