Sisuturundus
10 oskust, mida Eesti tööandjad enim hindavad
/nginx/o/2023/03/14/15197285t1hc9cd.png)
15. märts 2023, 15:09
Erialaoskuste kõrval hindavad tööandjad üha kõrgemalt ka töötajate üldoskusi. Seepärast tuleb konkurentsis püsimiseks ka oma üldoskusi arendada ja tasemel hoida.
Kutsekoja OSKA uuring toob ära üldoskuste loetelu, mida Eesti tööandjad kõikide töötajate puhul, olenemata nende positsioonist, enim hindavad. Kutsehariduses teadaolevatele tehnilistele oskustele hinnataks ja arendatakse üha enam üldoskusi, mis koolis, praktikal ja tööturul kasuks tuleb.
1. Õppimisoskus. Õppimisoskuse aluseks on uudishimu, mis käivitab soovi oma teadmisi pidevalt täiendada. Tähtis on ka oskus õpitut meelde jätta ning õigel hetkel meenutada ja kasutada. Näiteks tuleb kutsekeskhariduses õppida nii üldaineid kui ka eriala, seega on õppimine mitmekesisem aga vajab ka rohkem ümberlülitumist ning teooria kiiret seostamist praktikaga.
2. Analüüsioskus. Analüüsides mõistame detailide ja terviku vahelist loogikat ja seoseid. See oskus aitab meil teha korrektseid järeldusi, lahendada vaimseid ülesandeid, sünteesida olemasolevast teabest uut väärtust. ning tajuda kaugemat eesmärki.
3. Probleemi lahendamise oskus. See on oskus märgata potentsiaalset probleemi, hankida selle kohta teavet, sõnastada lahendamist vajav küsimus ning otsida sellele vastuseid. Kasuks tuleb keskendumisvõime ning tähelepanelikkus.
4. Oskus tegutseda loovalt ja uuenduslikult. See tähendab võimet vaadelda teemat või olukorda eri vaatenurkadest ning pakkuda välja ka ebatraditsioonilisi või ootamatuid lahendusi.
5. Lävimisoskused. Väga mahukas oskuste komplekt, mis sisaldab muu hulgas näiteks ka suhete loomise ja hoidmise kunsti, oskust ise selgelt väljenduda ja teisi aktiivselt kuulata ning oskust olla kaastundlik ja abivalmis.
6. Meeskonnatöö- ja koostööoskus. Grupitööd, praktikad ja muu - kuldaväärt oskus, kus me arvestame kollektiivi vajaduste ning ühise eesmärgiga ning teeme ülesannete täitmiseks teistega koostööd.
7. Keeleoskus. Selle all mõeldakse meie võimet mõista ka erialakeelsete sõnade ja lausete täpset tähendust oma ema- või mõnes võõrkeeles ning oskust ka ise selles keeles suuliselt või kirjalikult suhelda.
8. Kohanemisoskus. See tähendab suutlikkust ootamatutes olukordades kiiresti reageerida, vanadest harjumustest loobuda ning varieeruvate tööülesannetega probleemivabalt toime tulla.
9. Eesmärkide saavutamise oskus. Järjekindlus ülesande täitmisel või tegevuse lõpule viimisel, vajalike valikute tegemise oskus eesmärgi saavutamiseks.
10. Algatusvõime. Kutsehariduse lõpetajad on tihtipeale ka oma ettevõtte loojad. Ilma teiste ärgituseta ideede genereerimine, endale kohustuste võtmine, võimaluste ära tundmine ning neist kinni haaramine. Vastutuse võtmine.
Ametite ja õppimisvõimalustega saad tutvuda www.haridusportaal.edu.ee ja www.worldskillsestonia.ee
Kutsehariduse teavitustegevusi rahastatakse ESF programmi „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM) vahenditest.