/nginx/o/2023/03/16/15201210t1h9592.jpg)
Kõik, mis aitab heitlikus maailmas stressi maandada, on inimeste seas oodatud nii otse kui ka alateadlikult. Usaldusväärne teenusepakkuja vähendab iga asjaajamise keerukust ja samal ajal suurendab selle tõhusust. Metsaäri on usaldusäri … kuigi mõnele võib tunduda nende kahe sõna vahele võrdusmärgi panek naljategemisena. Võitlus metsasektori usaldusväärse kuvandi nimel on AS-ile Timber südameasi ja süda on hea teejuht.
Kui asjade kordaminekuks soovib vanarahvas näiteks okast kurku, siis AS-i Timber meeskond teab, et müüjale nende oksjoni lõppedes okast hinge jääda ei tohi ega tohi üleliigseid oksi metsa alla jätta ka raieõiguse enesele oksjoniga võitnud ettevõte. Ja ega jää ja jätagi. Kujundlikult – kui majandatav mets vajab kasvamiseks ja terve püsimiseks valgustusraiet, siis Timber AS-i meeskond tegeleb päevast päeva teavitustööd tehes nii metsaäri mainekahjurite liigkasuvõtu ja hoolimatuse harvendamisega, kui ka rohu leidmisega hellaks tehtud ja heidutatud metsaomanike hirmudele. Klientidele ja koostööpartneritele pakutakse kindlustunnet ja võimalusi.
Erinev kartus on nii müüjal kui tegelikult ka ostjal. Hirmud on nii tehingueelsed, kui seotud ka ülestöötamisega. Ning inimeste hirm ja eelarvamused ei ole tingitud ainult metsaäri üldisest salapärasest aurast ja kollektiivses teadvuses juurdunud stereotüüpidest. On ka ärevus oksjoni kui ühe uudse müügivõimaluse pärast. Ning mis seal salata – inimene tänavalt suhtub ettevaatusega ka võimalusse müüa oma kallist vara just AS-i Timber oksjonikeskkonnas. Võõras värk teeb alati ettevaatlikuks. Tänapäeval öeldakse, et elad infosulus.
Metsaomanikule on tema mets tänaseni olnud tõenäoliselt – kellele roheline pensionifond, kellele saab pärast õnnestunud müüki elupäästjaks, koduloojaks, talukoha taastajaks või muu eluunistuse täitjaks. Ning kuklas peabki koputama tunne, et müügiotsus peab olema vastutustundlik. Ajaloolise taustaga kaasikut ei tohi tundmatule tahtjale anda ja ammugi poolmuidu. Tahaks ikka õppida teiste vigadest, mitte ise tagantjärele tark olla, unistab iga metsaomanik.
Kuidas õnnestub metsaomanikul vältida ebaõiglast müügihinda, varjatud kulusid, ostja kõikvõimalikku skeemitamist, lepingute mitmetitõlgendatavust või kuidas üleüldse metsamüügiga algust teha, on siin kõige olulisemad mureküsimused. Pealegi – kui müük juba peavalu tekitab, siis ootamatute raieprobleemide lahendamine oleks üle mõistuse takistus. Mida teha, kui midagi viltu läheb, aga raieõiguse ostja hilisemast vastusest hoidub? Levib uskumus, et metsafirmadel on ju rahad ja võimalused taga, nad saavad palgata parimad juristid, kes su maatasa teevad. Ja oledki üksi, kui sinu soovidest kinni ei peeta.Meediast ikka aeg-ajalt kõrvu jääb, et organiseeritud kelmus viib igal aastal metsaomanike taskust miljoneid. Keegi ei tahaks olla kannatanu.
Kõige teravam on kahtlemata metsaomaniku kartus igal sammul kelmuse ohvriks langeda, sest oma metsa ja maa väärtust on inimesel väga tihti keeruline ise hinnata. Alalhoidlik inimene tunneb oma vara müües alati huvi, millal ta raha saab – olgu kaubaks korter, auto või mets. Et raieõiguse ostjatelt on müüjal võimalik enne sae käima tõmbamist kogu summa pangaarvele saada, on tegelikult juba üsna levinud info. Kui see müügiotsust tagant tõukab, pakutakse raha rõõmuga ja kohe, olgugi et vähem, kui mets tegelikult väärt on. Teinekord jälle müüakse raiet nö „väljatuleku peale“, et täpne arvestus tehakse peale raiet. Probleem on siis aga selles, et ostja kulud näidatakse suured ja müüja materjal, mis välja tuleb, alati tegelikkusest kehvem. Ebaausad oskavad petta küll.
Metsamüüjal ei ole kindlustunnet, et ta saab tegelikult oma metsaraie või metsakinnistu eest omaniku huve arvestava ehk õiglase hinna. Seda muidugi juhul, kui üldse märkab enesele selle kriitilise küsimuse enne tehingu sooritamist esitada. Või on kuulunud näiteks metsakorralduskavast, mis pole väiksemale kui 5 ha suurusele metsale kohustuslik. Veel tänapäevalgi leidub palju metsaomanikke, kelle jaoks on mets vaid suurem puude kogu, või kes arvavad, et metsa oskuslik majandamine on ilmtingimata keerulisem kui kvantfüüsika. Noh – neil võib isegi õigus olla.
Omakasupüüdlike telefoniterroristide mõjutustegevus suudab heausksele eakale inimesele üsna kerge vaevaga hinge süstida kahtlusepisiku – äkki tõesti pole minu mets rohkem väärt? Ning kui väidetavalt on puistut ähvardamas ka naaberkinnistult leviv üraskiprobleem ja raadios öeldi ka, et kõik pannakse kaitse alla, raiumine keelatakse ning riiklikke toetusi pole ette näha, kahaneb praegune väärtus ju olematuks. Ja kuidas ma tean, mida oleks vaja kahjurite tõkestamiseks ette võtta, ning niikuinii ei oska ise õigeid töövõtteid valida. Ning kas üldse õnnestubki loodust peatada…? Mis selle linnurahuga on ja kui kaua see meil Eestis kestab? Kiire tehing võtaks müügiga seotud mure kiiremini õlult maha ning hoiaks vererõhu normis ja mõistuse korras.
Pidevate helistajate (äärmuslikel juhtudel isegi aastatepikkusele) survele, kuid tegelikult allapoole arvestust hinnale vastu panna, on seda raskem, mida vähem on metsaomanikul oma metsast või metsakinnistust tegelikkusele vastavaid teadmisi. Ja kohe midagi palju saada, tundub igaühele loomupäraselt ahvatlev väljavaade. Omaniku jaoks sügavalt kahjulik tehing on kerge jõustuma, kui tal pole kunagi näiteks kümmet tuhandet eurot korraga olnud, aga homme oleks pangaautomaadist võimalik see juba välja võtta.
Selgus tehingu tingimuste osas, hea suhtlus, erialane nõu ja metsaomaniku huvide väärtustamine on vahendid, millega oksjonikorraldaja metsamüügi tehingu osapooli nende valiku õigsuses veenab ja kirjeldatud hirme maandab. Kunagisest pealtnäha metsaturul vastuvoolu ujujast AS-ist Timber, on tänaseks saanud autoriteetne teenusepakkuja, kelle kaubamärk timber.ee võrdub kvaliteediga ning ettevõte on enesele võtnud ostu-müügitehingus vastutuse oksjoni mõlema osapoole eest. See paistab turul erisusena silma. Timber julgeb avalikult rääkida-kirjutada metsaäri probleemidest ning ollakse kokkuvõttes sektori suunanäitaja. Tõenäoliselt tunneb Eesti metsaomanik ennast metsamüüki kavandades aktsiaseltsi Timber sisulugudes ära ning saab ohuolukordadega samastuda. Ühtlasi saab sealt kindlustunde, et kui teised on ka oma eelteadmisega sama kehvas seisus olnud, ning metsamüük on võimalik tegelikult õnneliku, kui mitte üle ootuste lõpuga, siis miks peaks seekord halvemini minema. Ja ega peagi.
Internetioksjon on Eesti turul võimalus, mida paljud metsaomanikud veel ei tea või vähemalt ei julge kasutada. Et see klassikalise oksjoni digiversioon on ainult IT-meestele ja noortele inimestele, on kindlasti tühi mure.
Metsaoksjonikeskkonna Timber.ee metsaspetsialisti Marcel Lahe sõnul tekib inimestel rohkem hirme siis, kui nad enda jaoks võõra teema, metsamaa või raieõiguse müügi planeerimise ette võtavad. Aga Timber.ee teenus need hirmud suures osas maandab. Ta kommenteerib: „Oksjoni korraldamine on ikka soodsaim variant - sisuliselt on raieõiguse oksjon mitu hanget ühes pakendis: 1. metsast saadava materjali enampakkumine; 2. metsatöödele ja transpordile vähempakkumine. Metsafirma, kes oskab need kaks osa kõige paremini korraldada, saabki omanikule kõige rohkem maksta. Omanik oma peaga nullist alustades kindlasti sama häid tingimusi välja kaubelda ei suuda.“
Timber.ee metsaspetsialistid rõhutavad alati, et nad konsulteerivad metsaomanikke tasuta. Klient võib kindel olla, et peale 5% lõpphinnast, mis Timber AS endale saab, oksjonitehinguga mingeid peidetud kulusid ei kaasne. Metsakinnistu müügil tasub notaritasu Timber AS ja oksjonivõitja, mitte müüja. Oksjoni tulemusega ei manipuleerita. Raieõiguse müügi korral alla alghinna tulevane ostja pakkuda ei saa, aga klienti mitterahuldavat alghinda raieõiguse või kinnistu müügi korral ei määratagi. Alghinnaga leidmiseks ei loodeta hea õnne peale, vaid selle arvutamisel võetakse arvesse peale omaniku soovi ka kehtiva metsakorralduskava sisu ja paljusid teisi puutuvaid tegureid. Kinnistute oksjonil ei pea kinnistu omanik alghinnast madalama pakkumisega nõustuma. Seega liigset hinnariski metsa- või metsakinnistu omanikule ei ole. Oksjoniga on võimalus saada mitte ainult turuhinda, vaid sellest ka oluliselt kõrgemat tulemust, ning see on kindlasti suurim üllatus, mida metsaomanikele pakkuda on võimalik. Metsamüügiga esimest korda kokku puutunud inimesed on muide öelnud, et oksjoniprotsessi keerulisus ei vasta tegelikult tõele. Praktikas on vaja vaid metsateatis ära teha, veidi oodata ja nii ta läheb…
Võiks arvata, et oksjoniäriga seotud hirmu tekitab teadmine, et metsamaterjali või kinnistu omanik annab kontrolli käest, kuna ei saa õnnestunud oksjoni korral müügist taganeda. Näiteks kui ostjaks osutunu talle isiklikult tagantjärele ei meeldi, või raiega, laoplatsiga, väljaveoteedega tekivad mingid probleemid.
Vastab tõele, et kinnistuoksjoni võidab parima hinna pakkuja ning pimepakkumise meetodil. Raietel on pakkumised üksteise peal otse-eetris näha. Timber AS-i metsaspetsialist Marcel Lahe selgitab: „Tuleb pisut eraldada kahte tegevust - kinnistu müüki ja raieõiguse müüki. Kinnistu müügi puhul antaksegi kogu kontroll, vastutus jms üle järgmisele omanikule. Nagu korteri või maja müügi puhul – vanal omanikul ei jää mingit õigust öelda uuele omanikule, mis värvi ta peab seinad värvima või milliseid lilli aeda istutama. Kui asi on müüdud, siis on see uue omaniku otsustada. Samamoodi on ka metsakinnistuga.“
Lahe: „Raieõiguse müügi puhul on jah kindlasti oluline, et kõik tööd teostataks vastavalt metsaseadusele, raie-eeskirjadele ja metsanduse heale tavale. Et ostja isiklikult meeldib, ei taga, et raietööd saavad teostatud korrektselt, sinna vahele võrdusmärki tõmmata ei saa. Pigem isegi vastupidi - professionaalsed metsamehed on metsamehed ja harilikult ei viitsigi omanikega suhelda, sest suur osa suhtlusest kulub metsaomanike harimisele metsanduse vallas, kauplemisele, helistamistele, kohtumistele jne. Mõne aja möödudes harilikult tehingut tule ei ega tule ka infot, miks seda ei toimunud. Kõik see on aja ja rahakulu. Kokkuhoid metsaomanikega mittesuhtlemiselt võimaldab neil metsameestel raie eest omanikule oksjonil aga rohkem maksta.“
„Kui on keerulisem töö, kus tõlgendamisruum laiem, näiteks hooldus-harvendusraie, siis oleme lepingutesse pannud lisatingimusi, mida metsafirma peab täitma. Näiteks harvenduse puhul tuleb välja lõigata kehvemad puud ja jätta paremad kasvama, kuigi metsafirmad eelistaksid loogiliselt vastupidist,“ lisab Lahe. Ta tuletab meelde, et raietöödele teostab sõltumatut järelvalvet ka Keskkonnainspektsioon, millel on vastavad hoovad sundida metsafirmasid oma vigu parandama.
„Timber AS-i esindaja eeldab, et metsafirma teeb oma raietööd korrektselt, aga probleemide (näiteks üleraie) ilmnemisel oleks metsaomanikul omal käel väga keeruline sundida metsafirmat endaga isegi maha istuma probleemide lahendamiseks. Turul on teada, et meie aga oleme ka paaril korral kohtusse pöördunud metsaomaniku õigusi kaitstes ja meiega ei tasu tüli üles kiskuda :),“ ütleb Lahe enesekindlalt ning tundub, et ta teab, millest räägib.
Koostöö AS-iga Timber tähendab nii julgeolekugarantiisid kui ka võimalusi. Kui ka Sina soovid oma raieõigusele või metsakinnistule õiglast hinda, samuti vajad kindlustunnet lepingute sõlmimisel ja raietöödel, võta ühendust Timber AS-i kogenud spetsialistidega!