Ida-Virumaa probleemsetest peredest pärit lapsed võivad jääda ilma võimalusest elada ja õppida maakonna ainsas eestikeelses õpilaskodus, sest rahanappuse tõttu ähvardab seda sulgemine.
Ida-Viru eesti lapsed võivad õpilaskodust ilma jääda
3. veebruar 2009, 10:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaa Iisaku vallavolikogus oli neljapäeval arutlusel õpilaskodu sulgemine uuest õppeaastast, sest alatäitumuse tõttu ei jaksa vald seda oma rahakoti peal ülal pidada, nentis volikogu aseesimees Annely Oone Põhjarannikule. Otsuse tegemine lükati kuu võrra edasi.
Õpilaskodu on mõeldud lastele, kes saavad tavakoolis õppimisega hakkama, kuid kellel ei ole võimalik kodus normaalselt elada ja õppida - kõige sagedamini vanemate alkoholilembuse tõttu.
Iisaku gümnaasiumi direktor Margus Rajase sõnul elab praegu õpilaskodus ainult seitse last. Selleks, et ots otsaga välja tulla, peaks aga olema vähemalt 16 kuni 18 last.
Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kaarin Veinbergsi sõnul oleks mõistetav, kui Iisaku otsustaks õpilaskodu selle kuluka ülalpidamise pärast kinni panna. Ta lisas, et mujal käib õpilaskodu kohtade pärast rebimine, aga seal on alatäitumuse põhjuseks ilmselt see, et eesti õpilaskond on Ida-Virumaal suhteliselt väike.
Teiseks põhjuseks võib olla omavalitsuste leige huvi oma laste kodunt ärasaatmisel, eriti just väiksemates kohtades, sest sellega kaotab oma kool raha.
Veinbergsi sõnul oleks kindlasti vajadus ühe venekeelse õpilaskodu järele ning seda võimalust pakuti kakskeelsele Lohusuu põhikoolile, kel oleks seda allesjäämise mõttes ka vaja olnud.
«Aga vald ei olnud nõus ning seda pole kohaliku omavalitsuse nõusolekuta võimalik teha. Mujal maakondades on õpilaskodu üpris populaarne, sest on üks võimalus koolil ellu jääda,» rääkis Veinbergs.