Samost: poliitikutel puudub arusaam, mis koalitsioonileppes üldse kokku lepiti (5)

Postimees
Copy
Ajakirjanik Anvar Samost.
Ajakirjanik Anvar Samost. Foto: Erakogu

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Huko Aaspõllu arutlesid tänases Vikerraadio saates «Samost ja Aaspõllu» selle üle, kas ja mida koalitsioonipartnerid tehtud kokkulepetest üldse aduvad ja mis on nende vastuolud. 

«Peaminister Kaja Kallas ütles, et partei ei tahtnud valimiste eel rääkida vajadusest makse tõsta, sest see oleks mõjunud partei valimistulemustele halvasti,» viitas Aaspõllu ETV saatele «Esimesene stuudio», kus kõlas peaministrilt juba mitmes versioon küsimusele, miks räägiti maksutõusudest niivõrd hilja. 

Samas tõi Aaspõllu välja, et tervikuna on iseenesest mõistetav, et koalitsioon peab nüüd tegema valusad ja vastukaja pälvivad otsused - hiljem, valimiste eel, oleks neid pea võimatu teha. 

Samost vaidles sellele vastu ja andis mõista, et valitsusse valitud poliitikute jutt ja kokkulepped on vastuolulised: «Neil puudub arusaam, mis seal kokkuleppes üldse kokku lepiti. Kas see on piisav arusaam, et minna mingeid asju jõudsalt läbi lükkama? Ma arvan, et isegi 60 häälega riigikogus on see väga küsitav,» rääkis Samost. 

Ta tõi näiteks alampalga, kus on tema hinnangul ilmselge vastuolu: «Päev pärast koalitsioonileppe allkirjastamist ütleb koalitsiooni väikseim partner, et kui meie ebamääraselt kirjutatud lubadust ei hakata kohe täitma, ei tule ka suure koalitsioonipartneri lubadust. Selle kallal on nüüd nädal aega edasi-tagasi tammutud ja sinna kohta on see ka jäänud,» kirjeldas ta. 

Aaspõllu täpsustas siinkohal, et see tammumine ilmnes siis, kui suuremad koalitsioonipartnerid olid avalikult kahtlust väljendanud, et äkki pole alampalga kokkulepe sellisel kujul siiski võimalik. 

«Seal pole kirjas, et see tuleb. Seal on kirjas, et peetakse läbirääkimisi: ametiühingud ja tööandjad omavahel suhtlevad,» arutles Samost edasi. Aaspõllu pakkus, et tõenäoliselt said koalitsioonipartnerid teineteisest valesti aru.

Koalitsioonileppesse sai kirja ka apsakas: eestikeelsele haridusele ülemineku aastaarvuks märgiti 2027, ehkki tegelikult peaks see toimuma oluliselt varem. Viga tunnistas ka haridus- ja teadusministri ametisse valitud Kristina Kallas (Eesti 200).  «Mul on ainult üks küsimus, kas korraldatakse uus allkirjastamine siis?» küsis Samost, mille peale muheles tema vestluskaaslane, et eks tegu olegi elava dokumendiga. 

Automaks ainult raha kogumiseks

Ajakirjanikud jõudsid raadiosaates ka maksuteemani. Täpsemat teavet ei ole, küll on aga teada, et ilmselt tuleb automaks: «Oleme saanud teada põhimõtteliselt ühe asja - automaksu on aastas kavas koguda 120 miljonit eurot. See on ainus asi, milles partneritel on üksmeel.»

Ent mille põhjal hakatakse autosid maksustama? On see võimsuse, vanuse või heitgaaside põhjal, pole Samosti hinnangul üldse vahet. «Kui keegi tuleb nüüd teile maksu kehtestamise ajal või pärast rääkima, et selle eesmärk on Eesti elukeskkonna parandamine, kliimaeesmärgid, rohepööre... Ei, see on puhas vale,» rääkis ta ja lisas, et selle maksu eesmärk on lihtsalt kokku koguda 120 miljonit eurot. 

Aaspõllu ei olnud selle käsitlusega päris päri ning ajakirjanike vestluses tõstatus küsimus, et milleks makse üleüldiselt kehtestatakse. «Kindlasti me saame registri puhtaks igasugustest surnud autodest,» tõi Aaspõllu ühe näitena ja lisas, et esmaregistreerimise tasu vähendaks autode vahetamise sagedust.

Tagasi üles