:format(webp)/nginx/o/2023/05/12/15316569t1h6781.png)
/nginx/o/2023/05/12/15316615t1hc53e.png)
Ühtset Itaaliat ei eksisteeri. Saapamaa koosneb kahekümnest erinäolisest maakonnast, mis on täiesti erinevad nii looduse, keele, inimeste, kultuuri kui ka toidu poolest. Kuidas õppida tundma kaunist Itaaliat ja mõista paremini itaallasi? Ülle Pruks on kogunud kokku oma paarikümne aasta kogemused ning köitnud need põnevaks raamatuks «Carpe diem ITAALIA»
Autor ise tunnistab, et tema saapamaa-armastus polnudki klassikaline armumine, mis võttis kohe põlved nõrgaks. «Esimesel korral valmistas ta isegi mõningast tuska, et seejärel pärast taaskohtumist enda lummusesse haarata. Rõõm on olnud ajapikku sõbraks saada maaga, mille on saapakujuliseks vorminud maakoorealused jõud ja mille meelsust kannavad edasi erinevate kultuuri ning keelekildudega itaallased.»
Raamatu kontseptsiooni kirjeldab Ülle kui korilase teekonda, mille käigus täitus salv. «See on mõtte-, elu- ja Itaalia kultuurirännak – kõik läbisegi, et lugejal huvitavam kaasa sörkida. Olen omajagu kirjeldanud ka Itaaliasse reisimise praktilist poolt, ent muidugi on veel detaile, mis raamatusse ei mahtunud, aga võivad Itaaliasse reisijale tulla üllatusena. Näitena tooksin coperto ehk toidukoha juurdemaksu laua katmise eest ja majutusasutuses makstav city tax ehk linnamaks, mille suurus sõltub linnast ja hotellist.»
Ta meenutab, et alustas koos abikaasaga Itaalia-rännakuid 2000. aastate alguses. Kümmekond aastat hiljem kukkusid kord raamatukapi ust avades reisimapid hunnikutena põrandale, sest neid oli kuhjunud paari riiuli jaoks liiast. Ülle istus, sirvis ammuseid märkmeid ja otsustas üht-teist terviklikumalt paberile panna. Pärast järjekordset Itaaliast naasmist hakkas ta muljeid kild killu haaval taaselustama ning koroonapandeemiaga kaasnenud vaikelu käigus vabanenud aeg võimaldas esiti kaootilised mõtted, tuhanded fotod ja kuldaväärt videod muuta ühtseks tervikuks. Nii saidki kahe kümnendi jooksul nopitud emotsioonid, teadmised ja kogemused saapamaal «Carpe diem ITAALIA» näol kaante vahele.
Raamatus kirjapandud seigad kulgevad kronoloogilises järjekorras, hõlmates Itaalia kahekümnest maakonnast neljateist. Isegi kui tegemist on sama maakonnaga, saab iga reisijutt hoo sisse uuest paigast. Kaante vahelt ei leia kõike kogetut, näiteks Firenze, Rooma, Verona, Veneetsia ja Orvieto päevikuid, kuna kultuuriväärtustega tutvumine on ääretult spetsiifiline kogemus. Küll aga kuluvad marjaks ära enne Itaalia külastamist omandatud teadmised kunstiajaloost – nii võib end kindlalt tunda galeriis eksponaatide vahel liikudes, antiikvaremeid uudistades või arhitektuuri silmitsedes.
Itaalia keeleta Itaalias kahjuks kaugele ei jõua
Olles püüdnud terve kümnendi Itaalias tulutult inglise keelega hakkama saada, otsustas Ülle ühel hetkel, et ta peab hakkama itaalia keelt õppima. «Seadsin sammud Tartu Rahvaülikooli, kindla veendumusega õppida itaalia keelt. Sain eelnevate kogemuste põhjal aimu, et kohalikega suhtlemata ei jõuaks pitsa söömisest või mere ääres pikutamisest kuigi palju kaugemale. Õnneks leidis Itaaliast Eestisse tee Simone Cassano. Noor mees, kes tookord järgis oma südame kutset ja jäigi Eestis paikseks. Tänu Simonele sain keeletunnetuse, millega olen nii mõnelegi kohalikule üllatuse valmistanud. Isegi aastaid hiljem heliseb just õpetaja hääl minu peas. Aitäh, Simone!»
Raamatut kirjutama innustasid Üllet ka sõbrad-tuttavad, kellele ta esialgu pajatas eestlaste uskumatutest seiklustest Itaalias ja seda muidugi läbi huumoriprisma. Hiljem andis ta nii mõnelegi asjakohast nõu ja mitmel aastal töötas välja Belpaese külastajatele individuaalseid reisipakette.
Mida soovitada Itaaliasse reisijale?
Suvi on kätte jõudmas ning aina enam eestlasi leiab tee Itaaliasse. Ülle sõnul ei tasu kindlasti riigi kohta hinnangut anda esimeste muljete ajel ning isegi mitte korduva külastuse järel. «Itaalia kohta julgeksin väita, et «käisin Itaalias» on üsna sama kui «käisin Ameerikas». Kõigil 20 maakonnal on tugev identiteet, nad erinevad üksteisest kultuuri, toidu ja isegi keele poolest. Kui küsida itaallaselt, kust ta pärit on, saad vastuseks: sono di Bari, sono di Roma või olen sitsiillane, mitte kunagi ta ei ütle, et on Itaaliast. Ja kui kohalik kiidab toitu, mainib ta kindlasti oma maakonna kööki või ema-vanaema retsepti järgi valmistatud lemmikrooga.»
Paneb ehk imestama, kuid riigil pole oma ühtset rahvustoitu, itaallane pole isegi itaallane ega itaalia keelgi pole loomuomane kõikidele Apenniini poolsaare elanikele. Kas teadsite, et «Fratelli d’Italia» kinnitati ametlikult hümniks alles 2017? Kõigest sellest tuleb raamatus juttu, aga lood kooruvad lahti kihiti, just sel viisil ja määral, kuis teadmised ja isiklik kogemus on autorisse settinud.
Itaallaste päikseline olek, laste jumaldamine, nende kompromissitu, vaid oma toidukultuuri ülistamine teeb riigist kuldaväärt reisisihtkoha. Tuleb vaid nautida, mida Itaalial on pakkuda: ninaesist, kultuuriväärtusi ja loomulikult mitmekesist loodust. Ent kui peas keerlevad elukoha muutmise plaanid, siis tasub esialgu hoogu pidada, sest sel juhul polegi Itaalia nii pilvitu. «Itaaliasse oodatakse külalisi mitte tööle, vaid raha kulutama. Neil on endilgi vabu töökäsi, millele ei leita rakendust. Ja kui sa veel pole alustanud itaalia keele õpinguid ja puudub tutvusringkonnas kohalik, kes tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, on see üsna lootusetu ettevõtmine,» ütleb Ülle.
Itaallastel on hea lastetuba
Ülle nendib, et enamik meie ajakirjandusveergudele või raamatukaante vahele jõudnud Itaalia-lugudest kipuvad olema ülepingutatult romantilised, mis on tõenäoliselt alguse saanud suurest kiindumusest sõstrasilmse itaallase vastu. «Tõsi, väikesest Eestistki leiab omajagu Eesti-Itaalia paare, kus just õrnem pool on eestimaalane. Ja aina sagedamini tullakse just Maarjamaale elama, hoolimata kehvast kliimast, millest nii palju räägitakse. Siinne elu ei pakata küll emotsioonidest, aga on süsteemsem ja läbipaistvam kui Itaalia argipäev. Isegi palju kritiseeritud liikluskultuur Tartu-Tallinna maanteel on Itaalias kogetuga võrreldes kahvatu,» kirjeldab ta. «Itaallane on kohanenud kaosega ega eeldagi reeglite täitmist kaasliiklejalt.»
Hea toidu kõrval on Ülle sõnul itaallasel võrreldes eestlasega hea lastetuba, mis puudutab käitumistavasid nii võõra kui eakamaga suhtlemisel. «Meie kandis hakkab juuri ajama semutsemine, mis tähendab, et isegi võhivõõrast kõnetatakse kui ammust sinasõpra. Itaalias ei juhtu seda kunagi – nii kirja- kui ka kõnekeel kubiseb viisakusvormidest ja imekspandavalt hoitakse neist ka kinni. Pöördumine «härra» ja «proua», mille kasutamine meile võib lausa tõusiklik näida, kuulub sealsete inimsuhete argipäeva. Meie otsekohesus on itaallasele kindlasti ehmatav, aga nende komme viisakas näida ehk fare bella figura ei takista sugugi emotsioone välja näidata seal, kus eestlane istuks, kalanägu peas. Erinevus köidab ning kutsub ikka ja jälle tagasi!»
Palju kõneainet tekitav Itaalia transpordisüsteem tuleb samuti jutuks, kuid ainult kindlas kontekstis. Autor pole Itaalias kunagi autoga ringi tiirutanud, kuigi teed on viinud neid mitte ainult Rooma, vaid ka Triora külla, Cogne metsikusse loodusesse, Matera koobaste juurde ja Toni Demetzi hütti. Kord on abiks rong ja buss, teinekord jalgratas või tõstuk. Lisaks jalavaeva vähendamisele pakub Itaalia ühistransport keelepraktikat, rääkimata juhtumustest, millest lugejagi oma osa saab.
Raamatu «Carpe diem ITAALIA» saab kõige mugavamalt soetada Apollo raamatupoest!
Vaata videointervjuusid autoriga Youtube’ist.
Juura – kvaliteetne õiguskirjandus tunnustatult asjatundjatelt
Kommenteeritud väljaannete ja teiste Juura teoste sooduspakkumine kestab kuni 24. juunini 2023.
Soodushinnaga raamatud on leitavad Juuraveeb.ee veebipoes.
/nginx/o/2023/05/12/15316583t1h7795.jpg)
Tsiviilseadustiku üldosa seadus
Kommenteeritud väljaanne
Tegemist on olulise alusseadusega Eesti õigussüsteemis. Tsiviilõiguse üldosa annab põhiteadmised, mis on vajalikud kõigi eraõiguse valdkondade nagu asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, intellektuaalne omand, ühinguõigus jm mõistmiseks. Tsiviilõiguse normidel ja põhimõtetel on oluline tähendus ka avaliku õiguse jaoks.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteerimisel on esiplaanil konkreetsete õigusnormide sisu selgitamine. Kesksel kohal on Riigikohtu lahendite analüüs, mistap on arvestatud kõigi kommenteeritavate teemade jaoks olulisemate lahenditega. Tsiviilõiguse allikana on suurenev tähendus Euroopa Liidu õigusel, mida on autorid kommentaaride täiendamisel arvestanud. Teose sisukorraga saab tutvuda SIIN.
/nginx/o/2023/05/12/15316587t1h840b.jpg)
Kinnisasjaõigus
Käsiraamat
Väljaanne on mõeldud kõigile, kes kinnisvaratehingutega ühel või teisel viisil kokku puutuvad. Teos hõlmab selliseid kinnisasjaõigusega seonduvaid olulisi küsimusi nagu kinnistu mõiste ja liigid, kaasomandiga ja korteriomandiga seonduvad põhiprobleemid, kinnistusraamatuõigus kõige laiemas mõttes, tehingud kinnistutega, kinnistu omaniku muutumine ja hüpoteek.
Raamat on üles ehitatud kaasuspõhiselt, tuues välja seosed tsiviilõiguse üldosa, võla-, perekonna-, pärimis- ja ühinguõiguse, aga ka avaliku ehitusõiguse, planeerimise, riigivastutuse õiguse ja palju muuga. Põhjalikult on käsitletud täite- ja pankrotimenetlust.
Raamatus on tuginetud kehtivatele õigusaktidele ja Riigikohtu praktikale, võttes arvesse 1. veebruaril 2023 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadust ning teiste seaduste muutmise seadust. Üksikasjalikum ülevaade teose sisust on leitav SIIN.