Enam kui pooled ootavad Kallaselt väljaütlemiste pärast vabandust

Kaja Kallas Foto: Eero Vabamägi

Ühiskonnauuringute instituudi küsitlusel osalenud vastajatest veidi üle poole leiab, et peaminister ja Reformierakonna liider Kaja Kallas peaks vabandust paluma selle eest, et võrdles opositsiooni tegevust Putini Venemaa ja Hitleri Saksamaaga.

Selle küsimuse puhul arvas 55 protsenti vastajatest, et peaminister peaks sõnavõtu pärast vabandust paluma ning 33 protsenti leidis, et ei peaks.

Koalitsiooni ja opositsiooni vastasseisu kohta küsiti veel, kas vastaja arvates oli opositsiooni korraldatud obstruktsioon ehk parlamendi töö takistamine riigikogus põhjendatud. 46 protsenti pooldas seda ja 40 protsenti mitte.

«Parlamendi töö takistamine ehk obstruktsioon on kahe teraga mõõk, mis võib lõigata nii ühele kui ka teisele poole. See on strateegia oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks parlamendi töökorralduse reegleid loominguliselt tõlgendades siis, kui tavapärased parlamenditöö protseduurid neid saavutada ei võimalda,» kommenteeris Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder.

Kas obstruktsioon on põhjendatud?

Mölder lisas, et obstruktsioon on võimalus poliitilises protsessis korraks nii-öelda hädapidurit tõmmata ning avalikkuse tähelepanu teatud probleemidele juhtida. «Praegune opositsioon valis obstruktsiooniks mingis mõttes sobiva hetke, sest üldine rahulolematus koalitsiooni mõne kokkuleppe ning nende elluviimise viisiga oli suur. Opositsiooni ja koalitsiooni jooned jooksevad läbi ka valijate arvamuses selle kohta, kas obstruktsioon oli põhjendatud või mitte,» selgitas Mölder.

Üldine arvamus obstruktsiooni põhjendatuse kohta on laias laastus pooleks, samas on opositsioonierakondade toetajate hulgas toetus oluliselt suurem kui valitsuserakondade toetajate hulgas. Umbes 18 protsenti Eesti 200 toetajatest, 28 protsenti sotside toetajatest ning kaheksa protsenti Reformierakonna toetajatest leiavad, et see oli põhjendatud.

Kui see takistamine liialt välja venib või võtab sobimatuid pöördeid, võib juhtuda, et avaliku arvamuse sümpaatia selle suhtes kaob, leiab Mölder ja lisab, et praegu on näha, et opositsioon ei ole loobunud selle taktika kasutamisest.

«Suurem tõenäosus oma poliitilisi eesmärke saavutada on sellel osapoolel, kes säilitab kõige kauem külma närvi ning oskab ära tabada, millal on sobiv hetk ühel või teisel viisil käituda,» ütles Mölder.

Eesti suurim probleem

Küsitlejad palusid veel inimeste hinnangut demograafilise ja kliimakriisi kohta ning vastajatelt küsiti, kumb on Eesti jaoks suurem probleem, kas madal sündimus või kliimasoojenemine. 66 protsenti vastas madal sündimus, 22 protsenti kliimasoojenemine ning 12 protsenti ei osanud sellele vastata.

Kõikide suuremate erakondade toetajate seas oli kõige rohkem vastajaid, kelle arvates on madal sündimus Eesti jaoks suurem probleem kui kliimasoojenemine. EKRE toetajatest pidas 89 protsenti madalat sündimust Eestile suuremaks probleemiks, Isamaa toetajatest 78, Keskerakonna toetajatest 70, Reformierakonna toetajatest 55, Eesti 200 toetajatest 54 ning SDE toetajatest 50 protsenti.

Norstati küsitlus viidi läbi 19. mail veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales 1000 vastajat.