/nginx/o/2023/05/29/15354813t1h75fb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/29/15354805t1h3252.png)
Hooldekodud on ette nähtud inimestele, kellel on sotsiaaltöötaja selgitanud välja teenuse vajaduse. Teenuse rahastamise koormus on aastate jooksul langenud peamiselt teenuse saajatele ja nende seadusjärgsetele ülalpidajatele. Kümne aasta (2011–2021) jooksul on inimeste rahaline panus hooldekodu eest tasumisel kasvanud 3,4 korda ja KOV-ide panus 1,6 korda.
1. juulil jõustuv hooldereform muudab senist hoolekandesüsteemi märkimisväärselt. Reform kindlustab, et iga inimene on väärikalt hoitud tuues läbipaistvust ja kindlustunnet hoolekandesüsteemi ja teenust vajavatele inimestele. Markantsemad reformiga kaasnevad muutused on edasine suurem riigi toetus, kasv teenuse kvaliteedis ning toetus väiksema sissetuleku puhul. mis tähendab rahalist leevendust ega garanteeri tasuta hooldekodukohta kõigile.
Riik tuleb alates 1. juulist hoolduse eest maksmisel appi
Kui seni on inimese katta olnud 100 protsenti hooldekodu kohatasust, siis alates 1. juulist 2023 jaguneb kohamaksumus teenust vajava inimese ja riigi vahel.
Hoolealuse toimetuleku toetamiseks on reformipaketis lisaks ka leevendus keskmisest vanaduspensionist vähem teenivatele inimestele. See tähendab, et kui inimese sissetulek on keskmisest vanaduspensionist madalam (2023. aastal alla 636 euro), hüvitab riik puudujääva osa kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vaheni, mis tagab ka abivajajale hooldekodukoha.
Hooldereform ei tähenda üksnes hooldekodukoha eest tasumist. Omavalitsused saavad riigi antud vahendeid kasutada nii hooldekodu teenuse kui koduse hoolduse korraldamiseks. Hoolekandes kehtiva põhimõtte kohaselt tuleb eelistada esmajärjekorras sellist abi, mis toetab inimese hakkamasaamist oma kodus. Asutuspõhise hoolduse korraldamine on vajalik alles siis, kui kõrval abi toel kodus elamine ei ole võimalik. Selle hinnangu annab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Kvaliteetse ja inimese tegelikule vajadusele vastava abi kättesaadavus on väga tähtis, mis hooldereformi jõustumisel ka täiustub.
Kuidas hakkavad jagunema hoolduskulud?
Kui seni oli teenuse tarbijate kanda nii personali- kui hoolduskoha kulud, siis edasiselt inimeste osalus hooldekodukoha eest tasumisel väheneb. Alates 1. juulist võtab riik hoolduskulude osa enda kanda, tasudes hooldekodu hoolduspersonali kulud. Inimese omaosaluseks jääb ülejäänu – majutus ja toitlustus ning muud isiklike vajadustega seotud kulud. Arvestuslikult saab 2023. aasta keskmise vanaduspensioniga, umbes 700 euroga omaosaluse kulud kaetud. Kui inimese sissetulek on keskmisest vanaduspensionist madalam (2023. aastal alla 636 euro), hüvitab omavalitsus puudujääva osa kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vaheni.
Sobiva hooldekodu saab inimene endiselt ise valida. Kohatasud on hooldekodudes erinevad ja omavalitsusel võib olla hoolduskulude tasumisele seatud piirmäär, mis peab tagama inimesele teenuse kättesaadavuse vähemalt mõnes hooldekodus. Piirmäär ei saa olla nii madal, et üheski hooldekodus pole selliste hoolduskuludega teenust võimalik saada. Samas ei pea piirmäär katma hoolduskulusid igas hooldekodus. Inimene peab hooldekodu valikul sellest lähtuma ja tegema valiku arvestades ka iseenda ja ülalpidajate maksevõimekust. Omavalitsuse piirmäärad ja hooldekodude kohatasu koos hoolduskulude suurusega on peagi leitavad asutuste kodulehtedel.
Järgnevad näited ja joonised selgitavad täpsemalt ära, kuidas hakkavad jagunema edasised kulumudelid - mis olukorras hüvitab kohalik omavalitsus ning millises olukorras rakendub täiendav hüvitise piir.
Näide 1 – hooldekodu kohatasu 1200 eurot, mari sissetulek 275 eurot, omavalitsuse hüvitatav hoolduskulu 600 eurot
Selle näite puhul saab Mari oma sissetuleku eest hooldekodu koha. Kui hooldekodu kohatasule lisaks on Maril muid kulutusi, peab ta need tasuma kas oma kogutud säästudest, vara arvelt saadavast tulust või toetuma ülalpidajate abile.
Näide 2 – hooldekodu kohatasu 1500, kadri sissetulek 275, omavalitsuse hüvitatav hoolduskulu 600, rakendub täiendava hüvitise piir, sest kulu ületab keskmise vanaduspensioni ja kadri sissetuleku vahet
Selle näite puhul tuleb Kadril oma sissetulekule lisaks tasuda, sest rakendub täiendava hüvitise piir, millest omavalitsus rohkem ei pea tasuma. Kadril tuleb hooldekodu kohatasu katmiseks tasuda oma sissetulekule lisaks 264 eurot ja kui tal ka muid kulutusi, peab ta kõik need kulud tasuma kas oma kogutud säästudest, vara arvelt saadavast tulust või toetuma ülalpidajate abile.
Näide 3 – hooldekodu kohatasu 1100, jüri sissetulek 600, omavalitsuse hüvitatav hoolduskulu 400
Selle näite puhul tuleb Jüril oma sissetulekule lisaks tasuda, sest rakendub täiendava hüvitise piir, millest omavalitsus rohkem ei pea tasuma. Jüril tuleb hooldekodu kohatasu katmiseks tasuda oma sissetulekule lisaks 64 eurot ja kui tal ka muid kulutusi, peab ta kõik need kulud tasuma kas oma kogutud säästudest, vara arvelt saadavast tulust või toetuma ülalpidajate abile.
Näide 4 – hooldekodu kohatasu 1500, tiia sissetulek 900, hüvitatav hoolduskulu 500. Tiia sissetulek on kõrgem kui keskmise vanaduspensioni suurus, omavalitsus täiendavat hüvitist ei maksa
Selle näite puhul on Tiia sissetulek kõrgem kui keskmise vanaduspensioni suurus ja tal puudub õigus omavalitsuse täiendavale hüvitisele. Tiial tuleb hooldekodu kohatasu katmiseks tasuda oma sissetulekule lisaks 100 eurot ja kui hooldekodu kohatasule lisaks on Tiial muid kulutusi, peab ta kõik need kulud tasuma kas oma kogutud säästudest, vara arvelt saadavast tulust või toetuma ülalpidajate abile.
Kauaoodatud reform, mis annab kindlustunnet
Hooldereformi võib pidada üheks viimaste aastate suurimaks, oodatumaks ja vajalikumaks reformiks sotsiaalvaldkonnas. Reformiga toetab riik omavalitsusi, mis lubab neil kasutada vahendeid nii hooldekodu teenuse kui koduse hoolduse korraldamiseks.
Hoolduskulude tasumise otsustab elukohajärgne kohalik omavalitsus.
Näiteks kui elukoht on registreeritud Tallinnas, aga inimene soovib minna või on juba teenusel Saaremaa hooldekodus, siis teenust hakkab rahastama Tallinna linn. Sotsiaaltäätaja hindab teenusevajadust ja võib pakkuda hooldekodus hooldamise asemel kodus elamist toetavaid teenuseid. Ise kõikki kulutused kattes võib edaspidigi sobivasse hooldekodusse minna. Soovitav on registreeritud elukohaandmeid üle kontrollida kohalikus omavalitsuses või e-rahvastikuregistris.
Täpsema teabega tutvumiseks vaata lähemalt sm.ee/hooldereform