Skandaalsel kunstnikul keelati Narvas Vene agressiooni ohvreid mälestamast (5)
1. juuni 2023, 15:07
Narva aktivist ja skandaalse grafiti autor Vovan Kaštan viidi taas politseijaoskonda, sel korral ligi 37 tunniks. Seekord ei jõudnud ta aga suurt midagi tehagi ja patrull tundis tema vastu huvi, kui nägi teda Narvat ja Jaanilinna ühendava silla all kaldapealsel. Millised on politsei tegevuse põhjused, uuris Rus.Postimees nii neilt endilt kui ka Kaštani esindavalt kaitsjalt.
Narva politseijaoskonna ülem Indrek Püvi kinnitas ametlikus vastuses Rus.Postimehe järelepärimisele, et Vladimir Kaštani 27. mail kinnipidamise otsus tehti, kuna politsei sai teada tema kavatsustest.
Kunstnik plaanis kirjutada kriitidega asfaldile nende Ukraina linnade nimed, kus Vene armee pani toime kuriteod rahulike elanike vastu. Nende nimede kõrvale kavatses Kaštan asetada tänavaküünlad ja lilled.
Kaštani sõnul kavatses ta austada Venemaa agressiooniohvrite mälestust.
«Mis ajast on poliitilised seisukohavõtud ja kodanikualgatus Eestis keelatud? Patrullpolitseinik helistab ülemustele. Edastab küsimuse: «Ja kui me lahkume, kas härra Vladimir teeb seda ikkagi?» Vastan: «No ma tahaksin.» Nii mind võetigi kaasa. Ja ma ei saanud aru, mille eest. Räägitakse, et «performansi ennetamine». Originaalne paragarahv,» kirjutas Kaštan esmaspäeval oma Facebooki lehel.
8. mail pidas politsei Kaštani kinni pärast seda, kui ta kirjutas kultuurimaja juurde maha loosungi «LAPSED», millega tahtis luua seose pommitatud Mariupoli teatriga. Mariupoli teatrihoone keldrit kasutasid linnaelanikud eelmisel aastal Vene vägede rünnakute eest varju otsimiseks. Hoone ette asfaldile kirjutati suurelt ДЕТИ (LAPSED), et hoonet säästetaks pommidest. Vene õhujõud pommitasid teatrit vaatamata sellele, hukkus eri andmetel kuni 600 inimest. Sellega soovis kunstnik väljendada oma sõjavastast seisukohta ja tuletada narvakatele meelde Vene agressiooni koledusi.
Seekord oli olukord veidi teistsugune. Patrullpolitseinikud said Püvi sõnul aktivistilt teada, et ta «plaanis korraldada avaliku ürituse – esinemise, mis pidi äratama avalikkuse tähelepanu». Politseijaoskonna ülema sõnul plaanis kunstnik luua memoriaali Venemaa agressiooniohvrite mälestuseks.
«Sellist tegevust võib käsitleda avaliku üritusena, mille reeglid kehtestab kohalik omavalitsus,» viitas Püvi normatiivaktidele. Samuti lisas ta, et üritus ei olnud linna ega politseiga kooskõlastatud.
Sellest selgitusest järeldub, et kinnipeetav tunnistas oma kavatsust korraldada kooskõlastamata avalik üritus – suure tõenäosusega ühe isiku osavõtuga.
Korrakaitseseaduse artikli 58 lõikes 3 määratletakse avalik üritus kui «lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek».
Sama artikli lõige 2 selgitab, et avalik koosolek on «inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust».
Seaduse tekstist võib järeldada, et avaliku koosoleku või ürituse läbiviimiseks ühest kunstnikust ei piisa. Vaja on vähemalt kahte osalejat. Jääb ebaselgeks, kas Kaštan kavatses veel kedagi aktsioonile kutsuda. Politsei kommentaarist selgub, et patrull rääkis väidetava sündmuse toimumispaigas vaid kinnipeetuga.
Aktsioon võib ohustada elu ja tervist?
Selle argumendiga politsei aga ei piirdunud, selgitades oma tegusid ka ohuga kinnipeetava elule ja tervisele. «Tuleb meeles pidada,» jätkab Püvi, «et Vladimir on juba kahel korral sattunud politsei huviorbiiti selliste tegude toimepanemisel, mis lõppesid väärteoasja algatamisega võõra vara kahjustamise tõttu.»
See tähendab, et siin on jutt juba pretsedentidest, milles politsei näeb alust erikontrolliks konkreetse isiku üle. Kuid ka sellest teisest argumendist ei piisanud.
Lisaks esitatakse kolmas argument. Asi on selles, et Kaštani varasemad teod «tekitasid suure ühiskondliku vastukaja ja vastakaid emotsioone» ning järjekordne aktsioon võib «seada ohtu neid toime paneva kodaniku elu ja tervise». Seega liitub siia juba ennetav ülesanne. Nagu Kaštan suhtlusvõrgustikus kirjutas, kasutasid politseinikud oma tegevuse kommentaariks väljendit «performansi ennetamine».
Ülaltoodud kolme argumendi kombinatsioonist järeldub, et politseipatrullis äratas kahtlust üks kodanik, kuna teda oli juba varem vastukaja tekitavates aktsioonides märgatud. Saanud teada, et ta kavatseb taas toime panna kohaliku omavalitsusega kooskõlastamata avaliku teo, otsustas politsei selle kodaniku tema enda huvides isoleerida.
Millised on politseijärelevalve piirid Eestis ja kui levinud niisugused juhtumid on, palus Rus.Postimees selgitada tuntud juristil Jevgeni Krištafovitšil, kes on ühtlasi Kaštani kaitsja.
Narva politsei strateegia on vastuvõetamatu ja vastuolus Eesti seadustega
Jevgeni Krištafovitš, jurist, Reformierakonna liige
Vladimir Kaštan peeti kinni 27. mai õhtul, et takistada teda Ukrainale solidaarsust väljendavat aktsiooni läbi viimast, kuna see võinuks politsei hinnangul tuua kaasa narvalaste agressiivse käitumise ning seeläbi ohustada kunstniku elu ja tervist.
Ühest küljest me loomulikult teame, et Narvas on üksikuid Georgi lintidega kodanikke, kes võivad Ukraina lipuga aktiviste trepist alla lükata – ja politsei on kohustatud selliseid kuritegusid ära hoidma. Kuid teisest küljest on ilmselge, et politsei arsenalis on palju muid vahendeid inimeste kaitsmiseks selliste agressiivsete tüüpide eest ning pole ainsatki mõistlikku põhjust takistada kodanikke rahumeelset poliitilist seisukohta väljendamast.
Pealegi ei saa neid mitu ööpäeva kinni pidada, väidetavalt eesmärgiga «kaitsta neid rünnaku eest». Kahtlustan, et Narva politsei eesmärk oli lihtsalt hirmutada kunstnikku loobuma igasugusest aktsiooni korraldamise soovist, kasutades varjatud karistusmeetodina politseile tüli tekitamise eest süstemaatilisi kinnipidamisi. Selline strateegia on üheselt vastuvõetamatu ja vastuolus nii Eesti seaduste kui ka rahvusvaheliste reeglitega, mistõttu antakse politsei tegevusele õiguslik hinnang kohtumenetluse käigus.
Ja lõpuks, mis puudutab kooskõlastamata avalikku üritust. Kavandatud performance ei olnud avalik koosolek, mis vähemalt formaalselt etteteatamist vajaks. Kodanikud võivad iseseisvalt ja ilma kooskõlastamata igal ajal kriitidega asfaldile joonistada. Samuti väljendada oma poliitilist seisukohta muul viisil, näiteks üksikpiketis seistes.