Tellijale
Maanteeamet kaalub uudseid kaameraid
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
20. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/11/21/844364t1haab3.jpg)
Maanteeamet kaalub, kas panna lähiaastatel maanteedele korda valvama ka lõigupõhised kiiruskaamerad.
Lõigupõhise kiirusemõõtmise puhul fikseeritakse sõiduki kiirus ja läbimise aeg maantee kahes punktis, näiteks Tallinnast väljumisel ja Kosele saabumisel. Trahvi saaksid need juhid, kes jõuavad teise mõõdupunkti enne, kui teel lubatud sõidukiirus arvestuslikult võimaldaks. See metoodika eeldab aga seadusemuudatust, sest praegu on Eestis võimalik karistusi määrata vaid teatud hetkel lubatud kiiruse ületamiselt tabatud juhtidele.
Esimesed lõigupõhiselt kiirust mõõtvad kaamerad võivad teede äärde ilmuda juba mõne aasta pärast. Nimelt on maanteeameti rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakendusplaanis aastateks 2012–2015 eesmärk töötada välja kiirusjärelevalveks vajalikud seadused ja ellu viia mõõtesüsteem. Selleks on 2012. aastal ette nähtud 100 000 ning 2014. ja 2015. aastal 200 000 eurot.
Kuigi rakendusplaani on uued kaamerad sisse kirjutatud, sõltub see maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialisti Siim Vaikmaa sõnul siiski uuringutest, kuna uue mõõtmismeetodi mõju ja sobivus Eesti maanteedele on teadmata. Esimese liiklusuuringu tulemused peaksid selguma tänavuse aasta lõpuks.
Keskmise kiiruse mõõtmise heaks küljeks peetakse seda, et meetod distsiplineerib juhti püsima lubatud sõidukiiruse piires kogu distantsi vältel. Samuti aitab see kokku hoida kiiruskaamerate ostult ja hoolduskuludelt, sest rikkumise tuvastamiseks piisab vaid kahest kaamerast. Sama süsteem on olnud aastaid kasutusel näiteks Austrias, Hollandis, Suurbritannias ja katseprojektina ka Soomes.
«Nendes riikides on üldjuhul kogemus sellise süsteemi rakendamisel mitme sõidurajaga kiirteede ja tunnelite väga suure liiklussagedusega ning ohtlikel lõikudel. Ma ei ole kuulnud, et neil oleks kogemusi ühe sõidurajaga teede kohta. See vajabki väljaselgitamist, kas ja kus oleks meil mõistlik seda kasutada,» ütles Vaikmaa.
Peamise plussina Eesti jaoks nägi Vaikmaa uute kiiruskaamerate ulatuslikumat mõju. «Statsionaarse kiiruskaameraga võrreldes on lõigupõhise mõõtmise mõju suurem teelõikudes, kus õnnetused ei ole koondunud ühte punkti, vaid kus terve lõik on liiklusohtlik.» Uute kaameratega õnnestuks ohjeldada juhte, kes praeguste kiiruskaamerate selja taha jäädes endiselt gaasipedaali põhja vajutavad.
Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul ei ole lõiguti mõõtmisel erilisi puudusi peale selle, et kihutaja saab enne kiiruskaamerat maantee ääres aega parajaks teha ja kõrvalteedelt tulijad ei pruugi minna kiirusemõõtmise arvestusse.