Sisuturundus
PANE VAIM VALMIS: 6 asja, mida pead tegema enne Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta algust
:format(webp)/nginx/o/2022/03/17/14430157t1h8b5b.jpg)
29. juuni 2023, 13:56
/nginx/o/2023/06/28/15419861t1h32e7.jpg)
Vaid kuus kuud on jäänud hetkeni, mil Tartus ja Lõuna-Eestis algab kauaoodatud Euroopa kultuuripealinna aasta. Juba praegu saab kogeda kultuuripealinna piirkonda oma täies võlus. Siin on kuus asja, mida pead kindlasti tegema, et end tiitliaastaks valmis seada.
Naudi päikest Emajõe Rivieral
Tartu suveklassikasse kuulub vaieldamatult Emajõe äärsel promenaadil päikseküllaste päevade ja valgete ööde nautimine. Rivieral leiab tegevust hommikust õhtuni: kehakinnitust jätkub restoranis TOKO, kokteile saab nautida mojitobaaris Väike Kuuba või itaaliahõngulises Hugos. Vaid mõned sammud eemal paikneb nüüdseks legendaarse staatuse omistanud kultuuribaar Naiiv, mille teiselt korruselt avaneb suurepärane vaade Emajõele. Rohelusest pakatavad kaldaäärsed alad kutsuvad aega maha võtma, üksi rahus Delta treppidel raamatut lugema või nautima varajaste hommikutundideni meeldivat seltskonda.
Rohelusest pakatavad kaldaäärsed alad kutsuvad aega maha võtma.
Veeda päev muuseumis
Lõuna-Eesti on täis suuremaid ja väiksemaid muuseume, mis pakuvad avastamisrõõmu mitmeteks tundideks või lausa terveteks päevadeks. Iga Lõuna-Eestis asuva muuseumi külastamine 2024. aasta lõpuks võib tunduda küll suur väljakutse, ent tehkem algust juba täna Tartu maakonnast!
Suve sulatava kuumuse eest saab peituda Jääaja keskuses ning seal rännata 10 000 aastat ajast tagasi ja uurida, kuidas kujunes Eesti loodus. Teaduse ja tehnoloogia huvilistele pakuvad tegevust Eesti Lennundusmuuseum Lange külas, Tõravere observatoorium ning Eesti Põllumajandusmuuseum Ülenurmes.
Omamoodi ajakapsel on ka Alatskivi loss, mis viib külastajad 19. sajandisse. Üks Eesti väiksemaid muuseume, Luunja mõisa endisesse pumbamajja rajatud Luunja kellatorni muuseum, tutvustab valla ajalugu mõisa, talude ja suurkujude vahvate ettevõtmiste kaudu. Rõngu on aga koduks Pillimuuseumile, mille üle 3100 eksponaadi seast leiab nii muusikainstrumente kui ka helitehnikat.
/nginx/o/2023/06/28/15419863t1h8ba6.jpg)
Tee trenni Lõuna-Eesti kuplite vahel
Sündmustest täispikitud Euroopa kultuuripealinna aasta tuleb tempokas ja selleks, et kultuurielamuste virvarris ellu jääda, tuleb juba täna toonust tõsta. Sobiliku paiga leidmiseks ei pea vaatama kaugemale tugeva sporditraditsiooniga Valgamaast, mis pakub terve aasta vältel võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks. Rannavolle fännid peaksid seadma suuna Riiska järve puhkealale, et osa võtta Tõrva võrkpallisuvest. Tehvandil on tuntud liikumisradade kõrval võimalik kätt proovida ka populaarsust koguvas kettagolfis. Tervisesporti austavad pered saavad üheskoos külastada Valgas Pedeli virgestusala, kus lisaks välijõusaalile leiab avaliku supluskoha, mänguväljakud ning isegi koerte väljaku.
Et kultuurielamuste virvarris ellu jääda, tuleb juba täna toonust tõsta.
Liigu ürgsete rütmide saatel
Selle aasta juulis 30. aastapäeva tähistav Viljandi pärimusmuusika festival on üks Balti- ja Põhjamaade suurimaid folkmuusikale pühendunud sündmusi. Juubelifolgil astub nelja päeva vältel kaheksal laval üles pea 50 artisti Eestist ja välismaalt. Euroopa kultuuripealinna aasta loob rohkelt võimalusi tantsupõrandal keerutamiseks või kontserdipublikus hullamiseks. Nüüd on aeg leida eneses tantsulõvi ja end muretult vabaks lasta. Kui hetkel jääb enesekindlusest vajaka, kogu seda juurde Viljandi folgil tantsule suunatud õpitubadest.
Lisaks folgile saab Viljandi linna ilu avastada liikudes. Alates 26. juunist 27. augustini toimuvad iga päev kell 13.00 suvised jalutuskäigud, kus kohalikud viivad külalisi vanalinna ja kesklinnaga tutvuma.
/nginx/o/2023/06/28/15419865t1hefa9.jpg)
Seikle puutumata looduses
Üheks Lõuna-Eesti suurimaks väärtuseks on mitmekesine ja liigirikas loodus. Kohalikud metsad, rabad, järved ja orud pakuvad silmailu ning varjupaika stressirohkest linnaelust. Looduskaunite kohtade rohkusega särab Põlvamaa, kus Taevaskoja, Postitee ja Meenikunno raba kõrval on veel palju, mida avastada. Kui omal käel roheluses uitamine on end ammendanud, siis tasub uurida Põlvamaa orienteerumisteisipäevakuid, mis viivad osalejaid igal teisipäeval uutele radadele. Orienteerumisklubi Põlva Kobras rajameistrid loovad erineva raskusastmega radasid, et ka algajad leiaksid endale jõukohase tee. Kaart kätte, spordiriided selga ja vapralt teele!
Naudi Lõuna-Eesti saunarõõme
Pika päeva jätkuks, kui muuseumid on külastatud, trenn tehtud ja maitseelamused kogetud, on lõunaeestlastel kombeks lõpetada päev saunas. Olgu see siis kas koduses leilisaunas, spaas või Lõuna-Eesti erilises suitsusaunas. Kohalikus murdes “savvusann” on oluline osa Võru- ja Setomaa igapäevaelust ning 2014. aastal arvati Võrumaa suitsusaun ka UNESCO vaimse kultuuripärandi sekka.
Suitsusauna saab omal nahal kogeda näiteks Mooska talus, Värska talumuuseumis, Hämsa heaolukeskuses või Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis. Vana-Võromaa Kultuurikojas on lausa virtuaalne suitsusaun. Saunaskäik annab tervist ja jõudu, see on protsess, mille käigus saab puhtaks nii ihu ja hing. Kuidas paremini valmistada end ette järgmiseks kultuurielamusi täis päevaks?
/nginx/o/2023/06/28/15419866t1h9ed9.jpg)
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tiitliaasta saab piduliku alguse 26. jaanuaril 2024. Ees on aasta täis elamusi, mille sarnast pole Eesti varem näinud. Vali seiklus elamusteenuste platvormilt Travelguider.ee ja seikle juba täna Lõuna-Eestis ringi.
Sündmustest täispikitud Euroopa kultuuripealinna aasta tuleb tempokas.
Tartu linn kannab Euroopa kultuuripealinna koos Lõuna-Eesti omavalitsustega – Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpina vald, Setomaa vald, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tiitliaasta saab avalöögi 26. jaanuaril 2024. Ole kursis Euroopa kultuuripealinna tegemistega. Telli Tartu 2024 uudiskiri!