Ministeerium loodab e-valimised õigusselgemaks muuta järgmisel aastal (2)

Meinhard Pulk
, ajakirjanik
Copy
E-valimised
E-valimised Foto: Sander Ilvest

E-valimisi õigusselgemaks püüda üritaval justiitsministeeriumil valmis seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus.

Elektroonilise valimisega seotud reeglistiku hägususele ning killustumisele on tähelepanu juhtinud riigikohus, viimati märtsikuiste riigikogu valimiste järel. E-valimised on reguleeritud nii riigikogu, kohalike, europarlamendi valimiste kui ka rahvahääletuse seaduses. Lisaks on vabariigi valimiskomisjon ning valimisteenistus võtnud vastu e-valimisi puudutavaid korraldusi või otsuseid.

«Lõpptulemusena on reeglistik tugevalt kaldu seadusest alamalseisvate aktide poole, killustunud ja ei ole piisavalt ülevaatlik,» ilmestas ministeerium ning nentis riigikohtule viidates, et õigusruumist ülevaate saamine võib olla peavalu ka heade õigusteadmistega inimestele.

Võrreldes paberhääletusega on e-hääletuse regulatsioon mitte ainult rohkem killustunud, vaid ka õhem. «Üksikasjalikuma regulatsiooni puudumine seaduses võimaldab elektroonilist hääletamist kui üha enam kasutamist leidvat hääletamisviisi rünnata vähese läbipaistvuse ja vähese kontrollitavuse argumentidega,» tunnistas ministeerium.

Üks kindel nurk, kus õigusselgus kriibib ministeeriumi silma, on seotud riigi infosüsteemi ameti (RIA) kaasamisega valimiste korraldamisega. «Praktikas on tekkinud õigusselguse probleem, sest riigikogu valimiste seadus ei näe selgesõnaliselt ette, et valimisteenistus võib kaasata oma ülesannete täitmisesse teisi asutusi,» põhjendas ministeerium.

RIA-l on e-valimiste korraldamisel oluline roll ning seetõttu tuleks kaaluda ka asutuse ülesannete seaduse tasandil reguleerimist. Õigusselguse kõrval annaks see RIA-le kindluse ka oma tegevuste ja ressursside planeerimisel. Varem on e-valimiste audiitorid välja toonud kõhklused infosüsteemide arendamise jätkusuutlikkuse suhtes: ressursside ebapiisavus võib viia süsteemi ja protsessi nõrkusteni. «Riiklike valimiste tehnoloogilise võimekuse tagamiseks vajalikud kulud ei olnud varem RIA baaseelarves - 2019 ja 2021 valimiste eel taotles RIA puuduvaid vahendeid valitsuse reservfondist. 2023 aastast alates sisalduvad valimiste korraldamisega seotud infotehnoloogia kulud valimisteenistuse 2023. aasta eelarves,» märkis ministeerium.

Ministeerium loodab eelnõu konsultatsiooni ja kooskõlastamisringi läbida aasta teises pooles. Eelnõu võiks jõustuda 2024. aastal.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles