Elu kunstliigesega – parem elukvaliteet ja valuvaba elu

Foto: Dr. Vitolds Jurkevičs

Tervisekassa andmetel on puusa- või põlveliigese asendamine ehk endoproteesimine Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi, mille ravijärjekorrad on pikad. 2020. aasta lõpu seisuga oli endoproteesimise järjekorras Eestis 14 000 inimest, kes vajasid 16 500 operatsiooni, samas kui aastas sooritatakse ligi 3600 operatsiooni. Aastatepikkune järjekorras olemine ei ole aga patsiendi jaoks hea lahendus. Baltimaade juhtiva traumatoloogia ja ortopeedia erakliiniku ORTO Klīnika traumatoloog ja ortopeed doktor Vitolds Jurkevivičs avab, miks liigesed kuluvad, millal on vaja endoproteesimist ja mis on erameditsiini tugevusteks.

Meie kehad vananevad, kuid see protsess mõjutab igaüht isemoodi. Kellel kortsub nägu, kellel tekivad mäluprobleemid, kellel kuluvad liigesed. Doktor Vitolds Jurkevivičsi sõnul on paljudel osteoartroosi ehk liigese degeneratsiooniga inimestel selleks geneetiline eelsoodumus. „Mõned eripärad biomehhanismides ja kudede kvaliteedis aitavad kaasa liigeste kulumisele," selgitab doktor Jurkevivičs.

Liigeseid võivad kahjustada traumad või teatud korduvad liigutused, mille puhul langeb koormus peamiselt ühele jalale, näiteks tugijalaga tõukamine tõkkejooksus või kaugushüppes, ning siis on kahjustus üldjuhul ühel liigesel. Ent saab rääkida ka tavapärasest liigeste kulumisest, mis toimub üldjuhul kahepoolselt kas mõlemas puusa- või põlveliigeses. Doktor Jurkevivičsi sõnul on protsess siiski harva mõlemal poolel ühesugune. „Tavaliselt kannatab üks liiges rohkem, samas kui teine võib olla täiesti valutu ning selle kulumine ilmneb ainult läbivaatusel. Kui otsustatakse endoproteesimise ehk liigesevahetuse kasuks, asendatakse esmalt ainult valulikum liiges. On tõenäoline, et teine liiges ei kulu kunagi nii palju, et vajab asendamist, või kui kulub, siis alles mitme aasta jooksul. Harvad on juhtumid, kus liigesed on mõlemal pool kulunud ja deformeerunud, tekitavad võrdselt vaevusi ja häirivad oluliselt elukvaliteeti. Tõesti, aeg-ajalt on ORTO Klīnikas olnud selliseid patsiente, kelle mõlemad puusaliigesed on nii kahjustunud, et need asendatakse sama operatsiooni käigus, ning veelgi harvem mõlemad põlveliigesed,“ avab traumatoloog ja ortopeed.

Mis on endoproteesimine?

Endoproteesimine on kahjustada saanud liigese asendamine tehisliigesega. Kõige sagedamini asendatakse põlve- või puusaliigesed, harvemini õla- või jalaliigesed.

Endoproteesimist tasub kaaluda, kui:

• on diagnoositud liigest kahjustav haigus,
• liiges on deformeerunud,
• liikumine on muutumas aina raskemaks,
• põletikuvastased ravimid, valuvaigistid või süstid ei leevenda valu.

Miks otsutakse endoproteesimise kasuks?

Doktor Vitolds Jurkevivičs selgitab, et endoproteesimist ehk liigese asendamist peaks teostama ainult siis, kui valu on nii väljakannatamatu, et seda ei leevenda enam valuvaigistid ega ka süstid. Endoproteesimise käigus asendatakse kahjustunud liiges – tavaliselt põlve- või puusaliiges ning harvemini õla- või jalaliiges – tehisliigesega. „Samas jääb tehisliiges alati võõrkehaks, ükskõik kui hästi on see paigaldatud, kui kvaliteetne see on või kui hea on operatsiooni teostanud arst. Seetõttu ei soovita vastutustundlik traumatoloog või ortopeediline kirurg tehisliigese paigaldamist kergekäeliselt ning ilma tõsise näidustuseta,“ rõhutab doktor Jurkevivičs.

Kui operatsioon on vältimatu, siis suunab traumatoloog või ortopeed patsiendi riiklikult rahastatud plaanilise endoproteesimise ehk liigesevahetamise järjekorda. Paraku võib järjekord mitu olla aastat pikk. „Aastatepikkune järjekorras olemine ei ole patsiendi jaoks hea lahendus. Liiges tuleks vahetada siis, kui on selleks vajalik ja õige aeg, mitte siis kui järjekord jõuab patsiendini, kes on terve selle aja kannatlikult oodates pidanud valu taluma. Minu hinnangul on kõige optimaalsem lahendus see, kui ortopeed ja traumatoloog selgitavad välja vaevuse põhjused ning otsustavad koos patsiendiga kas ja millal operatsioon peaks toimuma. Kui operatsioon osutub vajalikuks, siis see võiks toimuda juba paari kuu jooksul. Sellist võimalust pakub hetkel ainult erameditsiin,“ selgitab doktor Jurkevivičs.

Mitmetes riikides lükatakse liigesevahetusoperatsiooni edasi nii palju kui võimalik ning patsiendile määratakse juba liigesehaiguse varajases staadiumis narkootilisi ravimeid, mis kõrvaldavad tõhusalt valu. Sellised ravimid küll leevendavad valu, kuid ei takista haiguse edenedes tekkivaid liigese deformatsioone ja sellest tulenevat piiratud liikumist. Ühtlasi on need sõltuvust tekitavad.

Balti riikides peetakse valu, mida ei leevenda valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid, signaaliks, et tuleb teostada operatsioon. „Raske on öelda, milline lähenemine on parem, kuid minu arvates peaks inimene elama võimalikult täisväärtuslikku elu. Olen opereerinud patsiente, keda on keeldutud välismaal opereerimast, kuna nende olukorda ei hinnatud piisavalt raskeks. Kuid nad siiski otsustasid tasulise operatsiooni kasuks, sest mõistsid, kui piirav see haigus on,“ arutleb doktor Jurkevivičs ning lisab, et inimene, kes ei ole võtnud narkootilisi valuvaigisteid, tunneb pärast operatsiooni kergendust. „Ta ei tunne enam valu. Ta saab järk-järgult tagasi oma jõu ja elurõõmu. Kuid inimene, kes on võtnud narkootilisi ravimeid, tunneb isegi uue liigesega valu ja vajadust jätkata valuvaigistite võtmist,“ tõdeb Jurkevivičs.

Elu pärast operatsiooni - mida oodata?

Patsient peab pärast operatsiooni viibima mõned päevad haiglas. Seal olles algab tema koostöö füsioterapeudiga, kes õpetab talle, kuidas õigesti kõndida, trepist üles minna ja iseseisvat enda eest hoolitseda. Lisaks näitab ta puusaproteesiga patsientidele liigutusi, mida järgmise kuu jooksul teha ei tohi.

ORTO Klīnika füsioterapeudi Aija Nikolajenko-Višņevska sõnul peavad nii puusa- kui ka põlveliigese proteesidega patsiendid olema umbes neli nädalat karkudel. „Karkudeta võib hakata kõndima siis, kui inimene enam ei lonka. Taastusravi või vastavate harjutuste tegemine kahe kuni kolme kuu jooksul pärast liigeseproteesi on peaaegu sama oluline kui operatsioon ise. Füsioterapeut aitab vabaneda lonkamisest, tugevdab jala- ja tuharalihaseid, suurendab järk-järgult koormust ning laiendab liikumisulatust. Kui patsient on pärast operatsiooni teinud kõik õigesti, siis aasta pärast ta ei oskagi kohe öelda, kumba liigest opereeriti,“ ütleb Aija Nikolajenko-Višņevska ning lisab, et pärast hästi sooritatud liigeseoperatsiooni ja hoolikat taastusravi peakski see nii olema.

Foto: Aija Nikolajenko-Višņevska

Tehisliigese puhul tuleb arvestada, et selle eluiga on 15-25 aastat. Kõik endoproteesid toodavad kulumisjääke, mis aastate jooksul kogunedes kahjustavad järk-järgult luud ja tekitavad armistumist. Selle tulemusena endoprotees liigub ja muutub lõdvaks. Uuesti proteesimise või korrigeeriv operatsioon on keerulisem ja võtab kauem aega kui esimene operatsioon. Pärast korrigeerivat operatsiooni kestab endoprotees siiski umbes 80% oma esialgsest elueast.

ORTO Klīnika - juhtiv traumatoloogia ja ortopeedia kliinik Baltimaades

• ORTO Klīnika on Baltimaade kaasaegseim ja hetkeseisuga ainus eraravikeskus, mis keskendub traumatoloogiale, ortopeediale, lülisambakirurgiale ja reumatoloogiale.
• Kliinik koondab oma valdkondade parimaid eriarste Lätis.
• Loe lähemalt või broneeri aeg: https://orto.lv/et/