Kriis hüüab tulles: tasuta õigusabi süsteem suudeti päästa, kuid kui kauaks?

Õigusabi süsteem lonkab endiselt, häid lahendusi selle päästmiseks ei ole. Pildil Harju maakohtu kohtumaja skulptuur, Aime Kuulbusch-Mölderi loodud «Justitia» Foto: Eero Vabamägi

Tasuta õigusabi muutub inimeste jaoks aina kaugemaks: advokaadid pole nõus kommiraha eest abivajajaid kaitsma, riigil aga neile raha juurde anda ei ole. Tulemuseks õigusabi saamata jäävad kodanikud ja kummina venivad kohtumenetlused. Üht võimsat võluvitsa kellelgi pakkuda ei ole.

Veebruarist jõustus uus tasumäär advokaatidele, meelitamaks neid mullu lausa kokkukukkumise äärel olnud riigi tasustatavat õigusabi osutama. Seni kehtestatud määr 27 eurot pooltunni eest tõusis 36 eurole. Samm oli õiges suunas, kuid siiski mitte piisav: advokatuur juba siis väljendas umbusku, kuid nüüd tõdetakse, et tasude tõstmine ei ole loodetud tulemust toonud, ministeerium suuri tõrkeid ei näe.

Advokatuuri riigi õigusabi komisjoni esimehe Eva Tibari sõnul pole tasumäärade tõstmine riigi õigusabi osutavate advokaatide puudust leevendanud. «Sügisel, kui süsteem oli kokku kukkumas, pakkus see (tasumäärade tõstmine – M.P.) ajutise lahenduse, kuid probleem on jätkuvalt õhus. Uusi advokaate riigi õigusabi süsteemi ei lisandu ja väga paljudes asjades tuleb advokaadi leidmiseks kasutada advokatuuri kantsleri esildist, sisuliselt eritasu,» nentis Tibar Postimehele. «See on olemuselt erakordne meede: kui erakordne muutub süsteemi püsimise nimel igapäevaseks, siis tegelikult süsteem ei toimi. Tulised asjad saame esildistega lahendatud, aga see ei ole jätkusuutlik,» selgitas ta. Praeguse seisuga osutab riigi õigusabi teenust kogu Eesti peale veidi alla saja advokaadi.