GALERII ⟩ Tallinna hotelli ehitusel tuli välja sajanditevanune laevuke
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2014/08/28/3305437t1h74f7.jpg)
30. august 2023, 12:17
Ehitajad avastasid Tallinnas Sadama tänaval hotelli- ja büroohoone ehitustööde käigus 10 meetrit pika ja 3 meetrit laia puitlaeva, mis arheoloogi ja meremuuseumi teaduri hinnangul võiks pärineda kõige hilisemalt 17. sajandi teisest poolest.
«Hetkel veel töö paadi väljapuhastamisega käib ja seetõttu ei saa põhjapanevaid järeldusi kahjuks teha,» kommenteeris arheoloog Rivo Bernotas. Küll aga oskas ta lisada, et arvestades paadi asukohta ja omaaegset merepiiri võiks see kõige hilisemalt pärineda 17. sajandi teisest poolest.
Nii arheoloog, linn kui ka AS Merko Ehitus toonitasid, et paadi leiukohal pole mingit pistmist trammiliini ehitusega.
«Viited maa all asuvale paadile avastati Sadama 4 objekti kaevetööde käigus 18. augustil,» täpsustas AS Merko kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kätlin Kaasik. «Nii nagu kord ette näeb, peatati ehitustööd ja teavitati leiust Muinsuskaitseametit, et saaks hakata välja selgitama, millega tegu. Töö paadi väljapuhastamisega veel käib. Kui arheoloogid on oma töö lõpetanud, selguvad lõplikult edasised sammud ja ka see, millal on võimalik ehitustöödega taas jätkata,» lisas Kaasik.
Vrakilt leiti ilmselt kaubaveoks mõeldud matt
Meremuuseumi teadur Priit Lätti lisas, et vrakk kuulub ligi 10 meetrit pikale ja 3 meetrit laiale tugevasti purunenud puitlaevale, millel on olnud üks mast. «Laeva ehitamisel on kasutatud klinkerplangutust, plangud on neetidega seotud, kaared plankude küljes naaglitega, tihitud loomakarvadega. Ta näeb välja klassikaline nö Skandinaavia tüüpi veesõiduk, mistõttu dateeringut on väga keeruline öelda,» kirjeldas Lätti.
Teaduri sõnul on märkimisväärseks leiuks vaid peentest roigastest valmistatud matt, mida ilmselt on kasutatud alusena õrnema või kallima kauba vedamisel: «Selliseid matte on leitud veelgi, muuhulgas 2022. aastal Tallinna Vanasadama lähedalt Lootsi tänavalt leitud ja Meremuuseumisse puhastamisele ja konseveerimisele toodud keskaegselt vrakilt.»
Lätti täpsustas, et eelmainitud ehitustunnused on kasutusel olnud sajandeid ja väga täpset dateeringut nad vrakile anda ei võimalda. Samas sõnab ta, et arheoloogi viide 17. sajandile on vägagi usutav.
«Täpsema info saab alles pärast puidu dendroloogilist analüüsi või süsinikuanalüüsi. Võimalik, et tulebki kasutada viimast, sest veesõiduki detailid on küllaltki väikesed ja võib juhtuda, et säilinud aastarõngastest usaldusväärseks dendrodateeringuks ei piisa,» kirjeldas teadur edasisi samme.
Võimas leid sadama lähistelt
Meenutuseks, siis 2022. aasta kevadel leiti umbes kilomeeter eemal Lootsi tänaval 14. sajandist pärinev 24-meetri pikkune laevavrakk, mis viidi Lennusadamasse. Laeva kambüüsi juurest leiti muu hulgas kummaline katel, mis osutus Euroopas ainulaadseks kompassiks. Valitsuse otsusega eraldati toona valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 510 500 eurot laevavraki konserveerimiseks ning Lennusadamasse ajutise konserveerimishalli rajamiseks.
/nginx/o/2022/07/04/14672963t1h6833.jpg)