/nginx/o/2023/11/23/15737664t1h0950.png)
/nginx/o/2023/08/30/15557759t1hed12.png)
Tehtud töö eest ei makstud tasu, tööpäevad on ebainimlikult pikad või puhkepausideta – selliseid olukordi ei tohiks ükski töötaja kogeda. Tööle minnes tasub teada oma õigusi ja ka kohustusi, et ära hoida olukordi, kus töö võib tekitada hulgaliselt ebamugavusi ja peavalu.
Välismaale tööle minnes ole ette valmistunud
Tööinspektsioonini jõuavad paraku erinevaid situatsioonid, kus töötajat tema teadmatusest ära kasutatakse. Tihti tuleb tööalast ärakasutamist ette välismaal töötamisel. Kõrged palganumbrid ja ahvatlevad töötingimused – just nendega püütakse inimesi välismaale tööle meelitada. Reeglina sobib sellist olukorda iseloomustama vanasõna: “Kõik, mis hiilgab, ei ole kuld.” Esimest korda välismaal tööd alustades peab ära tegema hulga eeltööd, viima ennast kurssi sihtriigi seaduste ja õigustega ja lugema oma töölepingut äärmise põhjalikkusega.
Välismaale tööle asudes tasuks tutvuda esmalt riigi seadusandluse ja tööõigusega. Mida rohkem eeltööd teha, seda väiksem on võimalus sattuda pahatahtliku tööandja tööpõllule. Digiajastu annab töötajale eelise uurida ettevõtte kohta nii sotsiaalmeediast kui ka kohalikest foorumitest. Üks hiljutisem näide puudutab Eesti kodanikku, kes leidis pealtnäha tasuva ehitustöö Hispaanias. Alguses tundus kõik suurepärane – lepingus olid kirjas soodsad tingimused ja tööandja tundus usaldusväärne. Ometi kulmineerus see esmalt koomilisena näiva, ent võimatuna tunduva olukorraga. Ühel hetkel hakkas tööandja nõudma, et tööpäeva lõpus peab ehitatud müüri uuesti maha lammutama. Seega ei olnud töötajal võimalik tõestada enda tehtud töö mahtu ja tööandja ei pidanud tänu sellele justkui palka ka maksma. Nii survestati töötajaid leppima eelnevalt kokkulepitust madalama palgaga – see, kes oli nõus, sai tööd jätkata, aga oodatust väiksema tasu eest. Kes nõus ei olnud, pidi pettumusega leppima ebaõiglase kohtlemisega, mis päädis nii saamata palga, ebaõiglustunde kui ka ettenägematute kuludega.
Pettuse ohvriks langevad need, kes ei tunne seaduseid
Leidub ettevõtteid, kelle jätkusuutlikkus on üles ehitatud inimeste teadmatusele seaduste mitte tundmise osas. Tihti on tööandjale oluline, et võimalikult palju tööd saaks tehtud võimalikult väikese raha eest. Kui töötaja hakkab esitama ebameeldivaid küsimusi, võetakse tihti kasutusele hirmutamistaktika ning töötajale tehakse süsteemset ajupesu.
Kohalikul tööturul on tekkinud viimase aasta jooksul huvitav nähtus, kus inimestele pakutakse tasuta või väikese tasu eest tööd. Tihti kasutatakse sellist lähenemist välismaalaste puhul, kes pole kursis Eesti seadusandluse ja tööturuga. Pere ja sõprade puudumine ning keelebarjäär viivad olukorrani, kus inimesed on mõjutatavamad. Selline ärakasutamine võib halvemal juhul lõppeda sunniviisilise tööga või ka võlasuhte tekitamisega töötajale.
Väldi sarnastesse olukordadesse sattumist ja pea meeles lihtsaid samme:
• Enne tööandjaga töösuhtesse astumist uuri ettevõtte tausta ja töötingimusi ning analüüsi põhjalikult töölepingut.
• Küsi küsimusi, ära lepi ebaselgete vastustega oma ameti ja töötingimuste kohta.
• Kui tekib küsimusi või kahtlusi seoses tööõiguste või kohustustega, pöördu
Tööinspektsiooni poole. Välismaale tööle asudes uuri töötingimusi kohaliku riigi tööinspektsioonist.
• Kui olete juba tööle asunud ja avastate ebaõiglased tingimused või pettuse, dokumenteerige kõik olulised faktid ja koguge tõendeid, et hiljem oleks võimalik oma nõudeid asitõenditele toetada.
Kui teie õigusi on rikutud, ärge kartke otsida abi ja vajadusel pöörduda Tööinspektsiooni poole. Ärge unustage, et igal töötajal on õigus ausale ja õiglasele kohtlemisele. Teadlikkus aitab vältida ebameeldivaid olukordi ning märgata ohumärke, mis aitavad kaitsta iseennast ja oma õigusi!
Töösuhete ja töötajate õigusi puudutavate küsimuste kohta leiab rohkem infot Tööelu portaalist www.tööelu.ee.