Sisuturundus

Rajatav ohusireenide võrgustik viib Eesti inimeste ohutuse uuele tasemele

8. september 2023, 15:01

Tuleva aasta esimeses pooles on plaanis rajada 22 suuremasse linna ohusireenide võrgustik, mis toetab koos juba kasutusel oleva SMS-teavitusega elanikkonna ohutust veelgi. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks ohu korral jõuda võimalikult suure arvu elanikeni. Ohusireenide võrgustiku loomiseks eraldatud 4,5 miljonit eurot on suurim investeering elanikkonnakaitsesse viimase 30 aasta jooksul.

Sireenidel põhinev ohuteavitussüsteem paigaldatakse Tallinna ja selle lähiümbruse tiheasustusse, Tartusse, Narva, Pärnusse, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Kohtla-Järvele, Maardusse, Muugale, Rakverre, Valka, Keilasse, Viljandisse, Jõgevale, Põlvasse, Raplasse, Kärdlasse, Kuressaarde, Haapsallu ja Paidesse. Kokku on tänavu plaanis paigaldada üle Eesti 100 sireeniposti. Tulevikus laiendatakse võrgustikku kõikidesse suurematesse linnadesse, tiheasustusega aladele, suurematesse tööstuspiirkondadesse, strateegiliselt olulistesse piirkondadesse ning regiooni- ja maakeskustesse.

Sireenide kaudu edastatakse teavitust näiteks sõjalise ohu, terrorirünnaku, massilise korratuse, suurõnnetuste ja muude ohtlike hädaolukordade puhul nagu kiirgusõnnetus või õnnetus ohtlike kemikaalidega, mil on vajalik ulatuslik evakuatsioon ja varjumine. Kiireks ohuteavituseks kasutab Päästeamet juba täna erinevaid kanaleid ja vahendeid: Eesti Rahvusringhäälingu kanaleid, asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid, mobiiltelefoni sõnumeid (EE-ALARM) ning vajadusel alarmsõidukite valjuhääldeid ja ukselt-uksele teavitamist.

Kuidas ohusireenile reageerida?

Sireenide süstemaatiline testimine algab sügisel, kui asulad on tervikuna kaetud, sest siis saab kätte reaalse heliulatuse. Kindlasti teavitab Päästeamet elanikke sellistest katsetustest ette ning tulevikus on oodata regulaarset süsteemi testimist. Süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali.

Helisignaal on minutipikkune tõusev-langev heli, mida 30 sekundi järel korratakse kolm korda. Kui ohust sireenidega teada antakse, tuleb kiirelt varjuda siseruumidesse ning jääda ootama edasisi juhtnööre riigi poolt. Varjumisel eristatakse erinevaid ruume vastavalt ohuallikale ja suurusele. Avalik varjumiskoht on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele varjumiseks, varjumiskoht on kodu või tööruumid, kus inimene ohu hetkel on, ja varjumisruum on akendeta, soovitavalt betoon-/kiviseintega ruum, näiteks vannituba. Varjumine võib osutuda vajalikuks nii sõjalise ohu kui ka erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.

Sireenide heli on mõeldud eelkõige õues viibivate inimesteni jõudmiseks ja seetõttu saadetakse lisaks sireenile inimestele ka EE-ALARM ehk asukohapõhine SMS-teavitus esmaste tegutsemisjuhistega.

EE-ALARM ehk ohualapõhine kiire ohuteavitus

Tegemist on ohualapõhise kiire teavitussüsteemiga kus ohualas viibivad inimesed saavad enda mobiiltelefonidele lühisõnumi. Lühisõnum või SMS sisaldab ohuolukorra kirjeldust ja tegutsemisjuhiseid üleriigilise või piirkondliku ohu korral. Ühtlasi on SMS-is lisatud häirekeskuse riigiinfo telefon 1247 ja avalikkusele mõeldud kriis.ee veebilehe aadress, kust on võimalik täiendavat infot saada.

EE-ALARM ehk SMS ohuteavitust on riigil võimalik saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul ohualas olevatele SIM-kaardiga seadmetele. SMS (või lühisõnum) või ohuteavitus sisaldab hoiatust ja tegutsemisjuhiseid üleriigilise või piirkondliku ohu korral.

EE-ALARM võeti ametlikult kasutusele 19. jaanuaril 2023 ja töös oli see esimest korda kevadel Tallinnas Jõe tänaval toimunud gaasilekke tõttu. Päästeameti kommunikatsiooniosakonna eksperdi Katerina Mudarissova sõnul on EE-ALARMi erinevate ametite poolt kasutatud veelgi. Ohuteavitust või EE-ALARMi on võimalik elanike teavitamiseks saata ka teistel Eesti asutustel, näiteks on seda võimalust lisaks Päästeametile kasutanud ka Terviseamet Saaremaa veereostusest teavitamiseks. Ohuteavituse sõnumi koostab vastavat sündmust lahendav asutus, kes vajab kiirkorras elanikke teavitamist, kuid tehniliselt ohuteavituse saadab välja Häirekeskus.

„Süsteem on ohualapõhine ehk õnnetuse või eriolukorra puhul määratakse esmalt ohuala ja seal viibivatele inimestele saadetakse teavitus. Näiteks mais Lasnamäel toimunud jäätmejaama põlengu tõttu saadeti lühisõnumeid välja kolm korda: esmane ohuala oli 3 kilomeetrit ümber jäätmejaama, kuid siis tuul muutus ja viis mürgise suitsu Peetri poole. Öösel määrati tuulesuuna muutumise tõttu juba kolmas ohuala ning sõnumi said ka Lasnamäe elanikud,” kirjeldab Mudarissova. Samuti said teate ohust kõik need, kes sattusid ohualast läbi sõitma.

Mudarissova lisab, et üldjuhul on ohuteavituse kehtivusaeg 24 tundi, kuid antud ohuhinnangule sündmuskohal võib see aeg olla lühem ning selle saavad kõik, kes selle aja jooksul ohualasse sisenevad või asuvad selle piiril. Seetõttu tuleb olla tähelepanelik SMS/lühisõnumisse kirjutatud kuupäevade ja kellaaegade suhtes.

Sõnumi saamine sõltub ka teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on ühendatud, ehk et positsioneerimine on masti-, mitte GPS-põhine. Seetõttu on võimalik, et ühe maja elanike seas on neid, kes saavad sõnumi ja neid, kes ei saa. Kui inimene oli ohualas ja ei saanud oma SIM-kaardiga seadmele ohuteavitust, siis palutakse sellest teada anda Häirekeskusele aadressil 112@112.ee, sest kasutajate tagasiside on teenuse parendamiseks väga oluline.

Oluline on ohu korral jälgida ka usaldusväärseid riiklikke kanaleid nagu Eesti Rahvusringhäälingu TV- ja raadiokanalid, lehekülgi kriis.ee, olevalmis.ee, laadida alla mobiilirakendus „Ole valmis!“ või helistada riigiinfo telefonil 1247. Jooksvat infot saab Päästeameti sotsiaalmeediakanalitest Twitter ja Facebook.

„Helisignaal on minutipikkune tõusev-langev heli, mida 30 sekundi järel korratakse kolm korda. Kui ohust sireenidega teada antakse, tuleb kiirelt varjuda siseruumidesse ning jääda ootama edasisi juhtnööre riigi poolt.”