/nginx/o/2023/09/06/15573886t1hd543.png)
/nginx/o/2023/09/07/15574789t1he35c.jpg)
Elanikkonnakaitse ja inimeste ellujäämise kriitilise tähtsusega baasvõimekused on ulatuslik evakuatsioon ja varjumine. Väga oluline on riigi võimekus ohupiirkonnas viibivaid inimesi hoiatada ehk ohuteavitus. Kuigi riiklikud ohusireenid on täna veel Eesti inimeste jaoks pigem telerist nähtud ja kuuldud teema, on oluline teada, kuidas õnnetuse korral ohualasse jäädes õigesti käituda.
„Riiklikud ohusireenid mängivad üht kindlat minutipikkust tõusvat-langevat heli, mida korratakse 30 sekundi järel kolm korda. Kui neid ohusireene on kuulda, siis tuleb varjuda esimesel võimalusel, otsida lisainformatsiooni ning käituda vastavalt saadud juhistele,” ütleb Päästeameti nõunik Tambet Vodi.
Ta lisab, et tulevikus hakkavad toimuma regulaarsed testimised, mille puhul kasutatakse sama heli mis ohuolukorraski.
Millisel puhul varjuda ja kuhu?
Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. Kui inimesed juba on mingis hoones, näiteks kodus, tööl või koolis, siis tuleb neil sinna ka jääda ning järgida edasisi juhiseid, nagu hoidumine akendest eemale. Varjumine on vajalik õhurünnaku ja lahingutegevuse korral või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral on hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta, nagu maa-alused parklad ja tunnelid. Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele.
Siseruumidesse tuleb varjuda juhul, kui sündmus on ootamatu, kui ohtlikust väliskeskkonnast on vaja kohe pääseda, kui ohuala on suur ning evakueerimiseks ei ole sobivat kohta. Samuti juhtudel, kus oht on vähene või sündmus lühiajaline ning siseruumis saab kaitset väliskeskkonna ohtude eest. Eluhoone keldrisse varjumise eeldus on, et keldrisse pääsemise tee on vaba ning kelder on tehnilises mõttes korras – akendeta ja seal on piisavalt kandvaid vaheseinu, mis vähendab varisemise võimalust.
Oluline on jääda võimalikult rahulikuks
Iseenda ja oma lähedaste turvalisuse tagamiseks ning abi saamiseks on oluline jääda ohu korral võimalikult rahulikuks ja mitte sattuda paanikasse, sest see aitab selgelt mõelda ja adekvaatselt reageerida. Ohusignaali korral tuleb liikuda võimalikult kiiresti ohualast eemale, näiteks kui õnnetus juhtub hoones, tuleb otsida väljapääsu või varjumiskohta. Võimalusel tuleb ohtlikust kohast lahkuda ja peatuda näiteks kaugemal elavate lähedaste juures.
Iga õnnetus on erinev ja võib nõuda erinevaid meetmeid. Evakuatsiooni korral tuleb jälgida Päästeameti juhiseid, kes annab muuhulgas infot evakuatsioonikohtade kohta. Unustada ei tohi kogukonnas elavaid erivajadustega inimesi. Ja kui teil on kodus lemmikloom, tuleb mõelda, kuidas teda evakueerida. Sest ametlikes evakuatsioonikohtades ei ole lemmikloomadele sobivaid tingimusi ja neid sinna ei lasta.
Kui võimalik, võiks õnnetusolukordadeks paremini valmistumiseks osaleda ennetavates koolitustes ja läbida esmaabikursuse. Samuti on oluline koostada ennetavalt hädavajalike asjade nimekiri ja pakkida evakuatsioonikott, mis sisaldab toitu ja joogivett, hügieenitarbeid, esmaabivahendeid ja ravimeid, taskulampi koos varupatareidega, raadiot koos varupatareide, akupanga või muu laadimisseadmega, magamiskotti või tekki, dokumente ja sularaha, lisaks taskunuga, toidunõusid, tikke. Sõiduki kütusepaak tasub hoida alati vähemalt poolenisti täis ning mõistlik on varuda autosse teedeatlas.
/nginx/o/2023/09/07/15574793t1hde62.jpg)
Aastaks 2024 tähistab Päästeamet avalikud varjumiskohad 100 000 inimesele
2023. aasta 31. märtsi seisuga on Päästeamet märgistanud 150 varjumiskohta ligi 95 000 inimesele.
Prioriteet on 2023. aasta jooksul suurendada avalike varjumiskohtade arvu Eesti suuremates asulates, kuhu rajatakse aasta lõpuks sireenivõrgustik. Samuti jätkatakse avalike varjumiskohtade kaardistamist ja märgistamist mujal Eesti piirkondades koostöös nii kohalike omavalitsustega kui ka kaasates rohkem erasektorit. 2024. aastaks tähistab Päästeamet täiendavalt olemasoleva taristu baasil avalikud varjumiskohad vähemalt 100 000 inimesele, prioriteediks on eelkõige suuremad Eesti linnad. Olemasolevad avalikud varjumiskohad leiab veebiaadressilt: https://www.rescue.ee/et/juhend/avalikud-varjumiskohad
Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri. Avalikud varjumiskohad on tähistatud tsiviilkaitsemärgiga. Varjumiskohtade asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele. Erinevate ohtude puhul on ka käitumisjuhised erinevad. Näiteks ekstreemsete ilmaolude korral piisab ka lihtsalt siseruumidesse minekust ja akende-uste sulgemisest. Seetõttu tuleb alati kuulata riigi poolt antavaid juhiseid ning käituda vastavalt nendele.
/nginx/o/2023/09/07/15574792t1hd7f8.jpg)
Mida teha, et ohuteavitus jõuaks kindlasti sinuni?
* Hoia end iga päev uudistega kursis.
* Varu patareidel töötav raadio, et saaksid infot ka olukorras, kus elektroonsed kanalid ei tööta.
* Selgita välja, kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil, näiteks ohtliku ettevõtte piirkonnas. Infot saab: geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html. Üldjuhul teavitavad ohtlikud ettevõtted või kohalikud omavalitsused sellest elanikke ise.
* Tutvu ohuteavituse märguannete tähenduste ja käitumisjuhistega kohtades, kus sagedamini viibid, ehk töökohas, õppeasutuses, kaubanduskeskuses, spordiklubis, meelelahutusasutuses jne. Ka reisil viibides on oluline olla kursis ohuteavitustega laeval, lennukis, hotellis vms.
* Jälgi kriisiolukordade lahendamisega tegelevate juhtivate asutuste sotsiaalmeediakanaleid, et neilt ohu korral kohe teateid saada.
* Tutvu ohtlike ettevõtete sireenide tähendustega. Üldhäire signaali kasutatakse kõigi ohtude puhul. Signaal tähendab, et ohu kohta on oodata lisateavet ja täpsemaid käitumisjuhiseid.