Skip to footer
Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa
Saada vihje

Suurõppus CREVEX korraldab Muugal doominoefektiga katastroofi

Artikli foto

28.-29. septembril 2023 leiab Muugal aset suurõppus CREVEX, mille raames toimub simuleeritud kütuserongide kokkupõrge ja sellele järgneb tsisternide plahvatus. Sündmus eskaleerub tulekahjuga, millele lisandub kohapeal ladustatud väetiste plahvatuse oht.

„Selle õppusega pannakse proovile erinevate ametkondade, kohalike omavalitsuste ja erasektori võime lahendada üleriigilist hädaolukorda ja harjutatakse asutuste omavahelist koostööd. Kas paberil kirjas olevad plaanid ka reaalsuses töötavad ja kas igaüks teab, mis on tema roll ja eesmärk,” tutvustab CREVEX õppuse peakorraldaja Marti Magnus. Õppusele on kaasatud ka Vabariigi Valitsus, ERR ja Levira, mis tähendab, et info edastamine toimub läbi ERR-i kanalite.

Õppuse raames korraldatakse suuremahuline evakuatsioon Muuga sadamast ning ohuga piirnevalt alalt. Ohtu kohalikele elanikele võib põhjustada eelkõige tulekahju ja mürgise suitsu levik, mis võib jõuda ka kaugemate piirkondadeni. Magnuse sõnul selgub õppuse lõpuks, kui keeruline on evakueerida sadu inimesi ning kas ametkondade koostöö pingele vastu peab.

Artikli foto

Õppus kestab ligi 36 tundi järjest ja eelkõige testitakse kaasatud osapoolte toimepidevuse tagamist. Ohuteavituse korraldamine õppusel on plaanitud läbi mängida reaalselt ja õppuse käigus saavad ohualasse jäävad inimesed infot ERR-i kanalite kaudu. Õppuse haare on ambitsioonikas, kuna oma osa saavad mängida peaaegu kõik riigi ametiasutused ning eriti olulises rollis on Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning sotsiaalministeerium koos allasutustega. Omavalitsustest osalevad Saue, Maardu, Jõelähtme, Tallinn ja Viimsi.

Artikli foto

Elanikud vajavad kaitset ja käitumisjuhiseid

Elanikkonnakaitse ja kriisideks valmistumine on küll teravalt päevakorda tõusnud just seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, aga samamoodi on oluline elanikkonna valmisolek suuremahulise loodus- või keskkonnakatastroofiga toimetulekuks. Riik on sellisteks potentsiaalseteks olukordadeks välja arendanud EE-alarm süsteemi, samuti rakenduse „Ole valmis!” ning veebilehed www.olevalmis.ee ja www.kriis.ee, kust saab infot kriisi korral tegutsemiseks. Praktiliseks kriisiks valmistumiseks on aga just sellised õppused nagu CREVEX, mis on hea viis tuua reaalne kriis inimesele lähemale.

Õppuse põhifookus on ulatuslikul evakuatsioonil, mis nõuab nii riigiasutuste, kohalike omavalituste kui ka elanike koostööd ja panust. Õppusele kaasatakse üle 1000 rollimängija, kelle eesmärk on ennekõike hädaolukorra lahendamise plaani testimine evakuatsiooni vaates. See annab õppuse korraldajale sisendi, kuidas evakuatsiooni paremini läbi viia, kas ressurss on piisav ning kas on parenduskohti.

„1000 rollimängija koordineerimine on äärmiselt aja- ja ressursimahukas protsess, mille õnnestumiseks on vaja seda harjutada. Rollimängijad saavad etendada ka vigastatuid, mis lisab olukorrale veelgi enam usutavust ja kaalu,” räägib Magnus.

Artikli foto

Kas õppus põhineb reaalsel riskihinnangul?

Päriselt ehk reaalses elus nõuaks sellise stsenaariumi tekkimine mitmete halbade asjaolude kokkulangemist, mis teeb selle üsna vähetõenäoliseks, kuid mitte võimatuks. Õppusel toimub rongide kokkupõrge, mis areneb kiirelt tööstusõnnetuse hädaolukorraks ja viib omakorda plahvatusohu tõttu ulatusliku evakuatsioonini. „See kõik ei ole sugugi võimatu ja ebarealistlik ning seetõttu tuleb sellisteks ressursimahukateks päästesündmuste lahendamisteks olla kahtlemata valmis,” sõnab õppuse peakorraldaja. „Oma rolli ja tegevusi peavad täpselt teadma nii päästetöö juhid kui ka kohalike omavalitsuste ja ametiasutuste juhid.”

Suurt piirkonda või isegi tervet riiki mõjutav hädaolukord nõuab paljude juhtasutuste head koostööd ja kriisireguleerimise oskust. Samas on iga kodaniku kohus ja vastutus olla valmis halvimaks: vaadata üle oma toidu- ja ravimivarud, võimalusel kohandada eramu või kortermaja kelder varjumiseks ning viia end kurssi vastavate käitumisjuhistega.

Artikli foto

Kriisikommunikatsioon on võtmetähtsusega

CREVEX õppuse üks oluline märksõna on kriisikommunikatsioon ehk kuidas tulla toime suuremahulise kriisi ohjamisega just kommunikatsiooni vaates, kuidas hallata ja jagada infot nii, et kõik oleks ühtses infoväljas ega tekiks paanikat. Hädaolukorra kriisikommunikatsiooni korral on oluline eristada olulist ebaolulisest, vältida valeinformatsiooni levikut ning saata välja koordineeritud ja kooskõlastatud sõnumeid, mis jõuaks ka vajalike sihtgruppideni. Samuti on fookuses kriisiaegne juhtimiskorraldus ja asutustevaheline koostöö ning ööpäevaringne toimepidevus ja selle testimine.

Magnuse sõnul toimub CREVEXi raames ka meediamäng, kus erinevate ametkondade esindajad peavad rinda pistma simuleeritud libauudiste, päringute kui ka muu ootamatuga, mis võib suure kriisi puhul esile kerkida. „Meediamäng testib, kas avaliku kommunikatsiooni funktsioon on adekvaatne, kas on piisavalt ressurssi otsuste tegemiseks ja elluviimiseks. Samuti, kas kriisimeeskonnal on olemas selged kommunikatsiooni eesmärgid ja kas staabile ning suunatavatele organisatsioonidele antakse asjakohaseid ja selgeid juhiseid ning kuidas nende juhiste täitmise kontroll toimib.”

Ta nendib, et kõige olulisem on riigi üldine kriisiks valmisoleku tõstmine. Seejuures ei jää õppus ainult Eesti-siseseks mänguks. Plaanis on läbi teha rahvusvahelise abi kaasamise protseduurid ja seda nii pääste- kui ka tervishoiuvaldkonnas.

Õppuse õnnestumine on kõigi ühine eesmärk

Elanike kaasamine CREVEX-i õppusele on äärmiselt vajalik nii õppuse õnnestumise kui ka inimeste harimise seisukohalt, sest parima valmisoleku kriisiks annab just ise selle keskel olles. Päästeametil on hea meel, et nii palju kodanikke Eesti erinevatest paikadest on ennast õppusele rollimängijaks kirja pannud. Õppusele soovitakse tulla peredega ja seda eesmärgil, et kõik pereliikmed saaksid harjutada ja ennast potentsiaalse kriisi tingimustes proovile panna.

Artikli foto

„Inimeste valmisolek suurõppusele käsi alla panna annab neile endile turvatunde ja enesekindluse ning tõstab lojaalsust riigi suhtes. Ühtne ühiskond on kriisiks kindlasti paremini valmis,” ütleb Magnus. „Peamine märksõna CREVEXi puhul ongi koostöö, sest kõigil õppuse osapooltel on tegelikult ühine eesmärk – olla kriisiks paremini valmis.”

Tagasi üles