Euroopa Liiduga liitumisest alates, pea 20 aasta jooksul on Eesti struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti kokku ligi 7,6 miljardi euro eest. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) korraldab sel puhul parimate ELi toetuste abil ellu viidud projektide konkursi. Tänaseks on 140 konkursile esitatud projekti seast 30 välja valitud ja oma lemmikule saab hääle anda veebilehel www.eurotegu.ee.
RTK kutsus “Südamega tehtud eurotegu” konkursi ellu selleks, et tunnustada toetust saanud edulugusid. RTK kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel rõõmustab, et inimestele on silma jäänud väga lai spekter europrojekte. “Konkurss aitab tähelepanu tuua ELi toetuste mõjule üle Eesti, aga samuti on tunnustuseks kõigile neile, kes toetuse saajatena neid projekte ellu on viinud, mis Eestit arendanud ja paremaks paigaks on teinud,” ütleb ta.
Konkursile esitatud projektide seast valis žürii välja 30 projekti, mis pannakse rahvahääletusele. Projektide valikul hinnati nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale või kogukonnale. Projektid jagati maakondade ja valdkondade vahel ning viieliikmeline žürii selgitas hääletamise käigus välja need 30 paremat, mille vahel saab alates 16. oktoobrist hääletada.
Fookuses on uued haridustemplid, muuseumid ja meditsiiniasutused
Konkursile jõudis väga palju haridus- ja sotsiaalvaldkonna projekte, aga ka kultuuri ja regionaalvaldkonna omi. “Kui kogu 2014-2020 toetusperioodi keskmes on olnud riigigümnaasiumite ehitamine üle Eesti, siis on loogiline, et haridusprojekte konkursile ka esitatakse. Need paistavad oma uute ja kaunite hoonetega lihtsalt tuhandetele inimestele silma,” tõdeb Koppel. Projekte oli kõigist haridustasanditest, alates lasteaiakohtade loomisest Viljandis kuni Tartu Ülikooli Delta keskuseni.
Sisutegevustest esitati projekte nii noortevaldkonnast kui 55+ vanuses inimeste ümberõppeprogrammideni, rääkimata suurest kutse- ja kõrghariduse arendamise reformist, mille maksumus perioodi vältel oli üle 27 miljoni euro. Koppel tunneb heameelt esitatud sotsiaalvaldkonna projektide üle, mis sageli välja ei paistagi. “Inimestele ju logokleepse otsaette ei pane, kuid ometi mõjutavad need projektid otseselt ja vahetult inimeste elu. Näiteks tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale, millest on kasu olnud kümnetele tuhandetele inimestele. Samuti 10-18 aastaste riskinoorte arenguprogramm SPIN või vanglast vabanenute jätkutugi, et aidata neid inimesi tagasi korralikule teele. Ka erihooldekodude reform, mille käigus aidati inimestel kombinaatide laadsetest hoonetest kodulähedastesse inimväärsematesse paikadesse kolida,” loetleb ta.