/nginx/o/2023/03/29/15226376t1ha44b.jpg)
/nginx/o/2023/10/23/15674788t1h5920.png)
Iga toote, seadme ja rõivaeseme valmistamiseks on vaja materiaalset ressurssi, mida suures osas tuuakse Euroopasse mujalt riikidest. „Kuigi viimastel aastatel on hakatud tarneahelaid ringi mängima, oleme siiski liiga suures sõltuvuses teistest piirkondadest. Minu arvates tuleb rohkem ise hakkama saada ja sõltuvust teistest vähendada. Üks lahendus on kahtlemata ringmajandus,” ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Ajalooliselt tähendab paljude toodete puhul nende tarneahel, et materjal kaevandatakse ja väärindatakse kolmandates riikides, seejärel tarnitakse Euroopasse ning pärast kasutamist viiakse prügina taas piirkonnast välja. „See on tegelikult harilik tarbijakäitumine. Ent kui suudaksime Euroopasse toodud materjalid kohapeal ringlusse suunata ja ümber töödelda, oleks sellest keskkonnale ja meile endale suur kasu. Tooret ei peaks maa seest uuesti kaevandama, meie inimesed saaksid tööd, majandus edeneks ning väheneks sõltuvus teistest,” selgitab Ala oma mõttekäiku.
Ta lisab, et erinevate maavarade ja muude materjalide ringlussevõtt vähendab oluliselt keskkonnale tehtavat kahju ning avaldab sellega nii planeedile kui ka kliimale väiksemat mõju.
/nginx/o/2023/10/23/15674294t1he511.png)
Taaskasutusest on saanud mõjukas majandusharu
Ala soovitus on hoida esemeid, sõidukeid, riideid ja muud käibes nii kaua, kui vähegi kannatab ning on tervisele ja elukeskkonnale ohutu. „Hoidke asju ringluses ja remontige julgemalt! Taaskasutusest ja ringmajandusest on saanud terve omaette majandussektor, mille kohta on ka Eestis juba suurepäraseid näiteid. Hetkel on küll pigem suund kasumlikumale ärile, nagu kasutatud taskutelefonide ja elektroonikaseadmete taaskasutus, aga see puudutab ka paljusid muid tooteid.”
Enamik elektroonikaseadmete keskkonnamõjust tekitatakse just selle loomisfaasis. Näiteks nutitelefoni puhul tuleb 83% selle süsinikujalajäljest esimese kasutusaasta jooksul ning sinna sisse on arvestatud kogu tarneahel tootmisest transpordini. Ala sõnul ei saa vastu seista tehnoloogiatootjate soovile tuua igal aastal turule uusi mudeleid, kuid ta rõhutab, et seadmeid võiks kasutada pikemalt. Tarbeasjad, sh elektroonika peab olema disainitud kaua kestma ja olema remonditav. 2022. aastal näiteks oli kogu maailmas käibel 4,5 miljardit nutitelefoni, mille CO2 jalajäljeks oli 64 miljonit tonni.
Iga inimene üksinda ei peagi jõudma keskkonna vallas suurte saavutusteni, aga väikeste sammudega astumine viib samuti sihile lähemale. Kui pikendada iga nutitelefoni eluiga kõigest aasta võrra, võimaldaks see Euroopa Komisjoni statistika kohaselt vähendada CO2 heidet 2030. aastaks maailmas 2,1 miljonit tonni. Piltlikult teeb see sama palju, kui teedelt kaoks miljon autot. Ala nendib, et kuigi meie riik on väike ja meie keskkonna- ning kliimamõju suurusjärk väiksem võrreldes mõne suurriigiga, saaksime olla mõjukad suunanäitajad näiteks siin loodud kasulike ringmajandusmudelitega. Neid võiks võimendada muude riikide majandustes ehk siis võtta see kasutusele sellistes suurriikides nagu India või Hiina.
/nginx/o/2023/10/23/15674787t1h9925.jpg)
Materjalide ringlussevõtu positiivsuses ei kahtle enam keegi
Rääkides erinevate materjalide nagu klaasi, metalli ja paberi kasutamisest ning keskkonnamõjust, siis see energia, mis kasutatakse looduslikust toormest materjali saamiseks versus juba olemasoleva ringitöötlemine, on kaalukauss koguni kuni 90% ulatuses ringlusse mineva materjali kasuks. „Varasemalt on toodud neid näiteid läbi veemõju ehk jalajälje jätmise puhta vee kasutamisel. Üle maailma laienevad piirkonnad, kus puhta vee saadavus on nullilähendane ja kliimamuutused võimendavad seda probleemi veelgi. Kahtlemata mõjub materjalide ringlussevõtt positiivselt nii energiakulule kui ka puhta vee kasutamisele,” räägib Keskkonnaagentuuri juht.
Ringmajanduse alla kuulub ka jagamismajandus ehk asjade ringlusesse andmine. See puudutab Ala sõnul otseselt kõiki inimesi: „Kui kord aastas tekib näiteks vajadus mõne tööriista järele, olgu selleks õunapurustaja või puulõhkumismasin, siis võiksime selle ostmise asemel rentida või laenata. Alati mõelge enne, kas teil ikka on kõiki neid esemeid ja tööriistu päriselt vaja? Need vajavad ruumi, hooldust ja ostmiseks kulub raha. Lisaks võib juhtuda, et sõidame spetsiifilise tööriista järele linna teise otsa ja ostame kõige soodsama variandi. Ent kui see ei kata meie vajadusi, on raha kulutatud, tuju rikutud ja kodus on suur tükk prügi juures. Äkki saaks kogukonna või grupi peale ostes kvaliteetsema ning eeldatavalt pikema kasutusajaga seadme?”
Ent kui pole näha ühiskonna vabatahtlikku liikumist ringmajanduse poole, on Ala sõnul kerged tekkima täiendavad reeglid, keelud ja käsud. Näitena toob ta välja viimasel aastal palju kõneainet tekitanud biojäätmete kogumise ja ühekordsete nõude keelustamise. „Igaüks meist omab rolli selles, et saaksime elada siin planeedil pikemalt ning meil jaguks ressursse kauemaks. Mul on hea meel, et paljud meie kohalikud omavalitsused on üles näidanud nii aktiivset huvi ringmajanduse vastu, arvates mõttetalgutel kaasa, pakkudes olukorra lahendamiseks ja inimeste kaasamiseks lahendusi ning viies ringmajanduslikke lahendusi ellu,” kiidab ta Eesti kohalikke omavalitsusi.
Inimkond tervikuna elab Ala sõnul ilmselgelt üle planeedi taluvuspiiri. „Täna on see veel võimalik, aga kindlasti eskaleerub see ühel hetkel ja täiendavad piirkonnad muutuvad elamiskõlbmatuks. Selle vältimiseks on vaja praegu teha põhimõttelisi muutusi üldises majandusmudelis: oluliseks peab saama asjade hoidmine, nende eluea pikendamine ning üheks märksõnaks on kindlasti ka hoolivus. Hoolt tuleb kanda nii enda ja oma asjade kui ka planeedi eest. Ja seetõttu on ringmajandusest kui majandusmudelist saanud üks meie maailma tugisammas,” ütleb Ala. „Teadlikud inimesed teevad juba täna targemaid, keskkonnale ja oma tervisele paremaid otsuseid.”
Keskkonnale ja oma tervisele paremate valikute tegemiseks ja silmaringi avardamiseks olete väga oodatud külastama Keskkonnaagentuuri korraldatavat Eesti esimest ringmajanduse messi „Ringmajanduse Roheaed 2023″, mis toimub 1. novembril 2023 Tallinnas Kultuurikatlas. Kohal on ringmajandavad ettevõtted ja oma ala tegijad, kelle tegemistega saab päeva jooksul tutvuda. Toimuvad sisukad ettekanded ning stendidega on väljas ligi 30 ringmajandavat ettevõtet. Väikesed külalised saavad lustida lastealal. Oodatud on ka ettevõtjad, et luua uusi kontakte ja leida koostöövõimalusi. Üritus on TASUTA, registreeru SIIN.
/nginx/o/2023/10/23/15674298t1h2e2b.png)
Artikli valmimist rahastati Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014-2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine” Norra toetusprogrammi CLIMATE raames projekti "Ringmajanduse võimekuse tõstmine" eelarvest.