Nagu öeldud, on bussi juhtimine vastutusrikas töö, aga lisaks füüsiliselt omamoodi: uuemates masinates on juhi mugavusele küll palju mõeldud, kuid pidev sundasend ei tee näiteks seljale siiski ülearu head.
Pealegi, märgib Laanemets, on bussijuht aina rohkem klienditeenindaja, seda eriti maaliinidel. Aga klienditeenindaja töö nõuab teadupärast head suhtlemisoskust. Tahes-tahtmata tuleb ette konfliktsituatsioone, mille edukaks lahendamiseks võib vaja minna tõelisi diplomaadioskusi. Alati ei õnnestugi rahumeelseid lahendusi leida, mis tähendab juhi jaoks kuhjuvaid pingeid.
Ja töötasu selle kõige eest? Ants ütleb selle kohta, et on nagu on ja et sellest teab rohkem rääkida Rein, kes omakorda tunnistab, et üle bussijuhte just ei kullata ning eks seegi ole suur põhjus, miks inimesi sellele tööle raske leida on. «Vähemalt 1000 eurot saavad maakonnas kätte küll kõik juhid, olenemata sellest, kas ületunde tehakse või mitte,» ütleb ta.
Statistikaameti palgarakenduse järgi oleneb bussijuhi töötasu üsna palju – üllatus-üllatus – tegevuspiirkonnast. Pärnu maakonnas oli ameti keskmine palk selle aasta esimeses kvartalis 1325 eurot. Huvitaval kombel oli mediaan ehk summa, millest pooled rohkem ja pooled vähem saavad, isegi suurem ehk 1354 eurot. Näiteks Harjumaal, kus juhtide põud märksa suurem, on vastavad numbrid 1603 ning 1606 eurot.
Õigupoolest ongi näha trendi, et keskmisest palgast jääb bussijuhi töötasu alla nii kogu Eestis kui kõigis maakondades. Samas ületab töötasu valdkonnaülest mediaani nii Eestis kui valdavas osas piirkondades. Kas seda ongi nii vähe? Aga palk palgaks – ilmselt on sellele küsimusele vastuseid sama palju kui inimesi.
Ants, kes ennelõunase ringi lõppedes enne pausile suundumist töövarjuga veel törtsu juttu puhub, ütleb teema lõpetuseks, et pärastlõunane ring on juba märksa teistsugune. «Teine liin, teised kohad ja teised inimesed,» sõnab ta. «Igavust pole karta.»