Sisuturundus

Tiktokker Smmart Avocado: eestikeelne ukrainlanna, kes utsitab võõrtöötajaid eesti keelt ära õppima

23. november 2023, 17:18

Üle 10 aasta Eestis elanud Ukraina päritolu sisulooja ja blogija Darya Pastak alias Smmart Avocado rõõmustab igapäevaselt oma 25 000 tiktoki jälgijat ning innustab Eestisse asunud endiseid kaasmaalasi õppima ära eesti keelt ning töölastes küsimustes Tööinspektsiooni pöörduma. See aitab siinsel tööturul hakkama saada.

„Eestisse tulin ma päris ammu, rohkem kui kümme aastat tagasi - nii et olen juba vana immigrant,“ naljatleb Darya. „Ma olen Krimmist pärit, nii et mul vedas, et elasin juba Eestis kui poolsaar 2014 kevadel okupeeriti. Ma kindlasti poleks saanud elada okupeeritud Krimmis. Krimm - see on Ukraina.“ Poliitikast ei pääse me selleski vestluses, see lihtsalt ümbritseb meid igapäevaselt ka Eestis.

Võõrale maale ümber asumine on kahtlemata suur, elu muutev samm, tuues lisaks teisele ümbruskonnale kaasa ka uued probleemid, teemad ja tegevusvõimalused.

„Kõik muutus. Arvan, et ainult need inimesed, kes kolivad teise riiki elama, saavad sellest aru,“ tõdeb Darya. „Mina tulin esialgu Eestisse õppima Eesti Diplomaatide Kooli. Mul ei olnud siin mitte kedagi - ei sugulasi ega ka sõpru. Pidin ise oma uut elu sättima, eesti keelt õppima, tööd otsima. See kõik võttis muidugi palju aega. Töökohaga oli niimoodi, et ilma eesti keelt oskamata ma kindlasti ei saanud töötada õpitud erialal (Ta oli lõpetanud Ukraina Diplomaatide Akadeemia). Nii et minu esimene töö Eestis oli Microsofti kõnekeskuses klienditoe osakonnas, sest seal oli vaja osata ainult inglise keelt.“ Töökohale kandideerides soovitab ta aga lugeda tööelu.ee portaali ja küsimuste tekkimisel küsida nõu Tööinspektsioonist.

Vahepealsed aeg Darya tööelus on aga tipnenud sellega, et temast on saanud tuntud ja armastatud tiktokker, kellel on kokku 25 000 jälgijat. „Enamus neist on eestlased, sest ma teen sisu eesti keeles. Venekeelseid eestimaalasi on ka, aga vähem, sest paljud vist ei saa aru minu juttudest.“

Sisulooja sõnul on ta jälgijate seas ka Eestisse kolinud ukrainlasi, kelle sõnul inspireerivad videod neid eesti keelt õppima. „Minu jaoks see on väga oluline ja annab mulle hoogu juurde. Tore on, kui sinu naljad aitavad inimesi. Eestlased vaatavad mind huvi pärast, sest mul on naljakas aktsent. Mulle meeldib, et oskan inimesi naerma panna. Väga tihti kohtan oma jälgijaid ka väljaspool ekraani. Poodide müügikonsultandid, restorani teenindajad, taksojuhid tunnevad mu ära ja ütlevad, et vaatavad mu tiktokki. Isegi haigla registratuuris oli juhtum, et “oi, oled see sina Smmart Avocado?“ Daryale endale pakuvad sellised kohtumised ka lõbu ja teevad meele heaks.

Mõjuisikuna leiab Darya, et tema loodud sisu on ikkagi seotud selle riigiga, kus ta ise elab: „Kui oled reisiblogija, siis vist vahet pole. Aga minu huumor on tehtud eestlaste jaoks, need naljad seotud Eesti mehega või lood seotud Eesti traditsioonidega. Lisaks ka see, et ma teen sisu eesti keeles. See on suur vahe. Kui ma teeksin vene keeles, siis eestlastele see ei oleks huvitav ega vist ka arusaadav.“

Kui Daryal on tegevus olemas, siis kuidas on lood tema rahvuskaaslastega? „Ma arvan, et Ukraina põgenikud on väga tublid: kõik otsivad tööd, enamus proovib eesti keelt õppida. Suur-suur tänu Eestile, et on loodud selline võimalus! Ukrainlased on töökad inimesed ja leidlikud ka. Meie oleme tavaliselt kiired, oskame võimalusi kasutada, kui nad ilmuvad ja midagi välja mõelda, kui võimalused puuduvad.“

Sõda Ukrainas on praeguseks kestnud varsti kaks aastat. See on mõjutanud ka sisulooja tegevust ja teemavalikut. „Kui sõda algas, oli väga raske tegeleda meelelahutusega muidugi… Aga pärast sain aru tänu inimeste tagasisidele, et minu videod toetavad neid ja inspireerivad,“ tõdeb Darya. „Üks minu Tiktoki eesmärkidest on näidata, et eesti keelt ära õppida on ikka võimalik, kuid lihtne see kindlasti ei ole. Mul endal läks kuskil aasta-poolteist, et hakkaksin enam-vähem rääkima. Teine suur eesmärk on mul näidata eestlastele, et meie, immigrandid, oleme tegelikult normaalsed inimesed, kes õpivad, töötavad, maksavad makse ja me väga-väga austame Eestit. Armastan Eestimaa ja tunnen ennast siin magu kodus.“

Rääkides praktilistest nõuannetest, mida ukrainlased vajavad siinsele tööturule sisenemisel, rõhutab Darya taas keeleoskuse olulisust. „Palun õppige keelt - see on number üks.

Mis veel - kallid kaasmaalased, ärme unustame, et oleme külas. Nii et oleme viisakad ja tänulikud, ei nõua rohkem, kui Eesti saab meile anda.“

Darya sõnul on eestlased aidanud ukrainlasi väga palju: „Ukrainlastel on alati võimalus info kätte saada, nõu pidada töö ja ka muu asjus, lisaks on palju tasuta koolitusi. Tööinspektsiooni veebilehel isegi on ukraina keeles info olemas, mis on jumala äge!“

Tööinspektsioonist saab infot töölepingu, töö- ja puhkeaja, puhkuse, töötasu ja muude töösuhtega seonduvate, sh kollektiivseid töösuhteid puudutavate küsimuste kohta. Samuti töökeskkonna ohutust ja töötervishoidu puudutavate küsimuste kohta.

Tööinspektsioon: pakume tasuta nõustamist ka ukraina keeles

Tööinspektsioon pakub kõikidele töötajatele ja tööandjatele tasuta nõustamist nii eesti, vene, inglise kui ka ukraina keeles nii tööõiguse, tööohutuse kui ka töötervishoiu teemadel.

Tööinspektsiooni tellimusel hiljuti läbiviidud uuring Ukraina sõjapõgenike ja nende tööandjate teadlikkuse kaardistamiseks näitas, et töötajad sooviks tööturul toime tulemiseks saada rohkem keeleõpet ja tööandjad vajavad seoses sõjapõgenikega rohkem juriidilist infot ja teadmisi kehtivat erisuste kohta.

Uuringu kohaselt töötava sõjapõgenikud valdavalt töölepingute alusel, mis on sõlmitud eestikeelsena. Seetõttu tuleks täiendavat tähelepanu pöörata sellele, kuivõrd nad oma lepingute sisust enne allkirjastamist aru saavad. Tööinspektsioon saab sõjapõgenikke nõustada ka ukraina keeles.

Need ukrainlased, kes on Tööinspektsiooniga seni kokku puutunud, hindavad seda kogemust väga positiivselt – uuring kinnitas, et Tööinspektsiooni peavad kas väga või pigem usaldusväärseks 57% Ukraina sõjapõgenikest ning 89% neile tööd pakkuvate ettevõtete esindajatest.

Kuigi tööandjad mainisid uuringus, et lisaks keeleõppe korraldamisele vajaks nad ukrainlaste töölevõtmisel rakenduslikku juriidilist infot, siis tegelikult pole siin erisusi – kehtivad samad lepingupunktid, mis eesti töötajate puhul.

Tööinspektsiooni loodud Tööelu portaalis on kokku koondatud ja lihtsasti leitav infomaterjal mis puudutab Ukraina sõjapõgenike töösuhteid. Vaata siit: https://tooelu.ee/et/392/ukraina-sojapogenikud-ja-toosuhted.