Solman riigikogu punnseisust: opositsioon kuulab vaid rahva häält (5)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
27. november 2023, 06:45
:format(webp)/nginx/o/2023/04/06/15242787t1hd8b8.jpg)
Kui koalitsiooni väitel on eelnõude usaldushääletusega sidumine opositsiooni vastutegevuse tagajärg ning kevadistel valimistel kaotajaks jäänud poliitjõududel ei tohiks olla voli seaduste vastuvõtmisel juhtrolli mängida, siis riigikogu Isamaa fraktsiooni saadiku Riina Solmani sõnul on valitsuserakonnad unustanud, et tegelikult ei saanud nad valimistel rahvalt mandaati sellisele poliitikale, nagu nad praegu ajavad.
«Koalitsioon süüdistab opositsiooni, öeldes, et riigikogus eelnõude menetluse sidumine usaldushääletusega on tagajärg. Paraku ajab koalitsiooni juhterakond põhjuse ja tagajärje segamini. See on otse vastupidi, põhjus on peaministri ja tema kabineti kevadine käitumine, mille tagajärg on inimeste pettumus valitsusse ja totaalne usaldamatus nende tegevusse riigikogu opositsiooni poolt vaadatuna,» rõhutas Solman.
Kui koalitsioon süüdistab opositsiooni venitamises, toob Solman esile, et Isamaa võttis möödunud nädala istungilt hea tahte märgiks maha enda arupärimised, et oleks võimalik kulutada seda aega kompromissi leidmisele.
«Aga koalitsiooni poolt ei ilmnenud selleks mingit tahet. Peaminister väidab muudkui, et tema aina räägib opositsiooniga, et leida lahendust. Aga kui ajakirjanikud temalt seda neljapäevasel pressikonverentsil küsisid, vastas peaminister, et viimati suhtles ta novembri algul ja sedagi ainult EKREga. See näitab, et tegelikku tahet leida lahendust ei ole, sest võim ja 38 mandaati on pähe läinud. Vabandust, kui nüüd naisena talle noa selga lõin,» märkis Solman.
Tema sõnul valis peaminister võimule tõustes kohe opositsiooni ründava taktika. «SALGAga koos sepistatud ülekaalukaks valimisvõit paistis, et lõi selgelt mõtlemise tasakaaluasendist ära, meri tundus olevat põlvini. Kaja Kallas tuli pulti ja teatas, et ei maksa peeglit süüdistada, kui lõust on viltu,» rääkis Solman.
Nüüd on aga Isamaa hoogne tõus erakondade reitingutabelis konkurendid ärevusse ajanud. «Mida Isamaa teeb? Me kuulame. Kui valitsus raius sõna murdes kirvega peretoetusi, käisime meie ja kuulasime, mis on lasterikaste perede tegelikud probleemid. Kui valitsus ütles, et automaksu on vaja autostumisega võitlemiseks, käisime meie mööda Eestit ringi ja kuulasime, kuidas enamikus Eestis pole võimalik ilma autota elada. Kui valitsus kahepäevase kooskõlastusajaga teerullimeetodil makse ja tasusid tõstis, kutsusime meie ettevõtjad laua taha, et nad saaksid rääkida tegelikust olukorrast ja raskustest,» ütles Solman. Ta rõhutas, et poliitikal peab olema inimlik pool ja selle on võimuliit täiesti ära unustanud.
Solman meenutas, et kõik erakonnad lubasid valimiste eel õpetajatele arvestatavat palgatõusu – just suhtes keskmise palgaga, kuid see, mille valitsus järgmiseks aastaks palgatõusuna välja reklaamib, on tegelikult lubatust kaugenemine, sest nii elukallidus kui ka keskmine palk kasvab prognooside järgi kõvasti rohkem.
«Muidugi on õpetajatel õigus streikida, kui valitsuserakonnad on neile valetanud. Ja tulevikuks ei lubata neile ka midagi – ainult sooje sõnu. Õpetajad vajavad töörahu! Palgatõusuks vajaliku raha leidmine ei saa olla ainult haridusministri ülesanne. Sellesse peavad panustama kõik koalitsioonierakonnad ja ministrid, sest see supp on keedetud ühiselt,» ütles Solman.