/nginx/o/2024/03/05/15928505t1h6f70.png)
/nginx/o/2023/12/11/15775289t1h307d.jpg)
Samamoodi nagu hoiame pilku peal kodusel elektrisüsteemil, kodutehnikal ning auto hooldusvälbal, peame tähelepanu pöörama meid igapäevaselt ümbritseva vee kvaliteedile. Seda nii tarbitava joogivee puhul, millest sõltub meie vaimne ja füüsiline enesetunne, aga ka küttesüsteemis oleva küttevee osas, millest sõltub meie toasooja andva küttesüsteemi eluiga ning selle energiaefektiivsus.
«Üle 80% küttesüsteemiga toimuvatest riketest tuleneb torustikes ringleva vee kehvast kvaliteedist,» ütleb veetöötluse ja veeseadmete müügiga tegeleva Stelo OÜ esindaja Siim Maiste. «Asume geograafiliselt sellises kohas, kus on vesi on võrdlemisi mineraaliderikas ja lubjane. Küttesüsteemis ja tööstuslikes seadmetes tekitab see aga katlakivi ning korrosiooni, mistõttu on mõistlik vett puhastada ja töödelda. Torustikes ringlev vesi ei ole puhas H2O, vaid rikkalik keemiliste elementide ning orgaanilise koostise poolest. Kasutatud veefiltreid vaadates on näha, milline elu seal käib.»
/nginx/o/2023/12/11/15775290t1hb1ab.jpg)
Kütteseadmete ekspert Koit Kull täiendab, et lisaks küttesüsteemis ringlevale tehnilisele veele tasub kindlasti tähelepanu pöörata ka joogiveele ning selle kvaliteedile. Kuigi maailma parim veefilter on inimorganism ise, on see paraku vaid ühekordne ning seetõttu veefiltritest ning veetöötlusseadmetest saadav abi hindamatu. Kui juba näiteks kraanikaussi tekivad märgatavad oranžikad triibud, veekeetjasse kollakas katlakivi või dušiotsik hakkab ummistuma valkjaskollakaks, on see märk sellest, et vees on üleliia erinevaid mineraalaineid ning tarbevesi vajab kas puhastamist või veetöötlust.
«Kare vesi sisaldab rohkelt kaltsiumi ja magneesiumi, mis aegamööda ladestuvad veega kokkupuutuvatele pindadele. Kõrge temperatuur kiirendab seda protsessi veelgi. Kuigi vee karedusele puuduvad piirangud, on kasutusel universaalselt soovituslik norm, milleks on 3–6 saksa kraadi (°dH). Sellise vee kareduse juures säilivad inimorganismile vajalikud mineraalid ning samuti on see optimaalne vahemik, kus säilib meie igapäevane olme- ja kodutehnika. Alates kaheksast saksa kraadist võiks mõelda vee pehmendamisele,» soovitab Kull.
Kui Põhja-Eestis on probleemiks pigem vee karedus, siis Lõuna-Eestis ja saartel on Maiste sõnul murekohaks jällegi rauarikkus. Rauarikas vesi on ebameeldiva lõhnaga ja jätab esteetiliselt koledad pruunikad jutid nii WC-pottidele kui ka kraanikaussidele. Lisaks mõjub rauarikas vesi laastavalt kodumasinate tööle, mistõttu nende eluiga väheneb märgatavalt. «Veest eemaldatava raua tõttu ei pea inimesed siiski rauavaegust kartma, sest inimorganismile vajalik raud hangitakse ikkagi peamiselt toidust,» julgustab ta.
Kulli sõnul on lisaks tavapärasele vees hõljuvale mustusele, liivateradele, roostetükkidele ning rohkele keemilisele koostisele hakanud lisanduma – eriti just viimastel aastatel – probleemid vee mikrobioloogilise koostisega. Näiteks on hakatud üha rohkem ja rohkem avastama inimeste eramajade kaevudest kolibakterit. Põhjavesi on pidevas muutumises ja sellesse peab tõsisemalt suhtuma. Veele tasub, tuleb ja peab tähelepanu pöörama olenemata sellest, kas see tuleb erakaevust või trassist!
/nginx/o/2023/12/11/15775293t1hb370.jpg)
Kuidas vett analüüsida?
Nii Terviseamet kui ka Keskkonnauuringute Keskus pakuvad kõigile elanikele veeproovide tegemise võimalust. Esmaste proovide võimalust pakub ka Stelo OÜ. «Eelkõige tasuks proove lasta teha neil, kelle vesi on silmnähtavalt oranžikat tooni või sademega. Proovide järel saame soovitada vajalikku teenust või vastavaid seadmeid. Ülemäärase raua puhul tasub mõelda rauaeraldusfiltrile, kareduse puhul veepehmendile ning sademe korral peenfiltrile, mis füüsilised osakesed kinni püüab. Seadmete valikul on oluline ka kasutajate arv,» räägib Maiste.
Ta lisab, et väga hea tulemuse annab torude pesemine ja desinfitseerimine, millega elimineeritakse mustus ja bakterid. Stelo teostab nii tarbevee kui ka küttesüsteemide torude läbipesu ning seda enamasti keemiavabalt voolava vee ja hüdroimpulssidega. Kui torud on läbi pestud, paigaldatakse tarbevee torustikule vastavalt vajadusele veefiltrid või veetöötlusseadmed ning küttevee torustikule spetsiaalne täitefilter ning teostatakse küttevee demineraliseerimine vastavalt standardile VDI2035. Viimane tagab selle, et küttevesi ei ole enam tehnikale agressiivne ning umbes kümmekond aastat on selles majapidamises küttevee osas muretu. Ühtlasi väheneb kütmisele kuluva raha hulk. Kokku võib hoida lausa 30% aastasest küttekulust. Lihtsal veevahetusel küttesüsteemis polevat aga mõtet.
/nginx/o/2023/12/11/15775291t1h90c2.jpg)
Kulli sõnul peetakse paraku pahatihti küttesüsteemide hoolduseks ainult tehnosõlme hooldamist, aga tähelepanu tuleb pöörata kogu majale. Mitte ainult tehniline ruum ei vaja hooldamist, vaid ka radiaatorid, kollektorid ja küttetrassid.
Eramajal puhul oleneb torude läbipesu hind süsteemi keerukusest ja trasside pikkusest, mistõttu on konkreetset summat raske välja tuua. Reeglina on tavapäraste majade puhul tarbeveetrasside läbipesu hinnad vahemikus 300–1000 ning küttetrasside standardile vastav läbipesu vahemikus 800–2500 eurot. Veefiltreid, pehmendeid ning muid veetöötlusseadmeid on kaubanduses saadaval erinevas hinnaklassis ja väga erinevate omadustega, kuid
/nginx/o/2023/12/11/15775295t1h8af1.jpg)
Stelo soovitab kasutada niisuguseid, mille kasulikkuses on klient ka ise veendunud ning mis on tänapäevaselt intelligentsed, rakendustes jälgitavad ning meie igapäevaeluga ühildatavad. Tänapäevase mugava ja kiire elutempo juures võiks see olla juba ootuspärane.
Kui soovite oma elukvaliteeti parandada ja kütteseadmete ning kodumasinate eluiga pikendada, tuleb selle eest ise hoolitseda – tehke veeproovid ning vajadusel puhastage trassid või laske paigaldada filtrid!
Rohkem infot vee kvaliteedi kohta: www.stelo.ee