Reitingud: populaarseim erakond on jätkuvalt Isamaa (8)
20. detsember 2023, 06:01
Erakondade reitingutabeli kindla liidrina jätkab Isamaa, kuigi hoogne tõus on peatunud.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,7 protsenti ja Reformierakonda 17,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Nädalaga ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud ning alates septembri algusest kiires muutumises olnud erakondade toetusreitingud on aasta lõpuks stabiliseerunud.
Liidrikohal on Isamaa, kelle edu EKRE ees on 5,3 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Reformierakond jääb EKRE-st 3,4 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond, keda toetab 14,9 protsenti, SDE 10,7 protsenti ning Eesti 200, keda toetab 6,2 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 34,2 protsenti ning opositsioonierakondi 61,6 protsenti vastajatest.
Tartu ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul on Isamaa nelja nädala keskmised toetusnumbrid praeguseks mõned nädalad taandunud. «See tähendab, et viimastel kuudel toimunud tormilise kasvu tipp on selja taga. Erakonna eelmiste nädalate iganädalased reitingud on koos viimaste tulemustega olnud aga üpriski stabiilselt 26 protsendi kandis. See viitab, et Isamaa toetuse kahanemisel hetkel väga palju hoogu ei ole,» märkis ta.
«Ülejäänud erakondade nelja nädala keskmistes toetusnumbrites vaatab meile vastu ennekõike stabiilsus. Teise suure muutuja - Reformierakonna - toetus on saavutanud stabiilsuse umbes 17 protsendi kandis. Kuna valimiseelistuseta valijate osakaalu langus on peatunud, siis on peatunud ka EKRE suhtelise toetuse langus, kuna eelmistel nädalatel nemad sellest ei võitnud. Samuti on ka näha, et Keskerakonna toetus on üldiselt siiski pigem habras. Kuigi eelmisel nädalal nende koondtulemus mõnevõrra paranes, siis praegu näeme, et sellele jätku ei tulnud,» ütles Mölder.
«Ees ootavad jõulud ja aastavahetus, mis paratamatult on poliitiliselt erandlikum ja rahulikum aeg. Sellele eelnenud tormiline sügis jääb aga Eesti parteisüsteemi ajalukku kui seninägematute muutuste hetk. Keskerakonna, Reformierakonna ja Isamaa omavahelised võimusuhted valijaskonnas pole kunagi varem sellised olnud. Keskerakond on hetkel ajalooliselt nõrk ning Isamaa ajalooliselt tugev ning seda eriti veel eestlastest valijate hulgas. Reformierakonna toetus on madal olnud ka varem, näiteks pärast 2015. aasta valimisi, kuid Isamaa pole nende ees veel taolist edumaad nautinud. Ei ole võimalik ette näha, kas või kui palju taoline võimude tasakaal jääb püsima. Kuid vähemalt eeldused selleks, et varasema olukorra juurde naasmist me ei näe, on olemas,» rääkis ta.
«Kevadised valimised tõid meile uue valitsuse, kuid nad tõid ka seninägematul hulgal rahulolematust selle valitsuse tegevusega. Valitsuserakondade toetus küündib hetkel ainult kolmandikuni valijaskonnast. Ning veel vähem on selliseid valijaid, kes oleksid valitsuse tegevusega rahul või ei sooviks peaministri tagasiastumist. Need numbrid on viimastel kuudel olnud üpriski stabiilsed ning lõppkokkuvõttes võivad sellised käärid võimusuhete vahel riigikogus ja valijaskonnas olla just see tegur, mis sügisel välja kujunenud erandliku olukorra toetusmaastikul kinnistavad. Mida pikemat aega soovivad valijad midagi väga erinevat võrreldes sellega, mis neile Stenbocki majast vastu vaatab, seda enam nende vastavad eelistused kinnistuvad. Praegu toetatakse Isamaad, kuna rahulolematule valijale lihtsalt muud varianti ei ole. Kui rahulolematus püsib (ei ole näha, et valitsuserakonnad oleksid astunud samme selle leevendamiseks) ja muud varianti ei tekigi, siis seda suurem onvõimalus, et tõenäoliselt ajutisest eelistuse muutusest saab potentsiaalselt alaline,» lisas Mölder.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 20. novembrist 18. detsembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti vabariigi kodanikku.