/nginx/o/2024/02/27/15916803t1hb78d.jpg)
Paula on aktiivne noor inimene, kes 2023. aastal valiti Tartu Ülikooli aasta tudengiks. Ta lõpetas ülikoolis riigiteaduste eriala ja töötab praegu analüütikuna. Tema huviorbiidis on julgeolekuteemad ja rahvusvahelised suhted ning ta hoiab ennast kursis maailmas toimuvaga. Paula jaoks oli kaitsevägi loomulik valik. Temalt on palju küsitud, miks ta kaitseväkke läks. Aga see küsimus on tõstatunud teistel, mitte temal. Ta teab ja tunneb, et oma riigi kaitsmisel ei ole vahet, mis soost sa oled, oluline on teadlikkus oma tegevusest.
Paula tee PÕHIJÕUKS on tema sõnutsi kulgenud nii:
Kaitseväega liitumise soov tekkis mul gümnaasiumi ajal. Et kui meestel on niikuinii kohustuslik teenida Eesti riiki, siis miks mina ei peaks seda tegema. Kodumaad peab kaitsma. Olen alati olnud aktiivne inimene ja tahan panustada ühiskonda – tundsin, et see on vahetu viis, kuidas kasulik olla.
Mulle meeldib kindral Heremi suhtumine, kui temalt küsiti naiste kohta kaitseväes. Ta vastas, miks te seda üldse küsite: ei ole eristamist, kaitseväelane on inimene, kes oskab, teab ja tahab oma riiki kaitsta.
Konkreetsed kasulikud asjad, mis kaitseväest saan, jagan kahte kategooriasse. Esiteks praktilised oskused ja teiseks eneseareng, selline filosoofiline väärtuste kujunemine.
Tänases julgeolekuolukorras on olulised teadmised, kuidas katelokki kasutada, magada õigesti magamiskotis, kuidas kaevikut kaevata. On väikseid asju, mida õpetati ja mis lõpuks tundusid nii loomulikud. Need on hädavajalikud oskused.
Kui reservõppekogunemise kutse sain, mõtlesin – oligi aeg.
Reservteenistuse sisu oleneb hästi palju sellest, mis su sõjaaja ametikoht või positsioon on ja mis väeosas teenisid. Tean osasid, kelle väeosal on aktiivsem roll, nemad saavad tihedamalt kutseid. Mõnedelt olen kuulnud, et neid kutsutakse harvem.
Vahel on isegi ootus, et neid kutseid tuleks tihedamini. Tahaks rohkem hoida end kursis sellega, kuidas teistel läheb ja lihvida oskusi, mis on viie aastaga rooste läinud
Nii ajateenistuses kui ka reservväes õpid kindlaid strateegiaid, kuidas iseennast motiveerida, näiteks positiivne sisekõne. Sa ei saa langeda seisundisse, et ma ei taha, ma ei viitsi, vihma sajab, ma ei lähe, vastik on.
Lihtsalt pead suutma leida enda jaoks eesmärgid, miks ma seda teen ja mida ma õpin siit olukorrast. Olen pannud tähele, et see oskus tuleb kasuks igal pool, mitte ainult kaitseväes.
Põhjus, miks kõik inimesed ei tule reservkogunemistele kohale, ongi ehk ka selles, et mõned inimesed ei oska enda jaoks selgusele jõuda, millist kasu nad võiksid saada.
Oluline on ka oskus teisi motiveerida. Mul on olnud olukordi, kus istume oma rühmakaaslastega ja üks inimene alustab, et ei viitsi, ei jaksa. See ei-saa-hakkama-mentaliteet on hästi kerge levima. Tähtis on osata seda olukorda märgata ja sekkuda, teisi motiveerida. Nii on kõigil lihtsam.
Inimesed, keda oled ajateenistuses kohanud, jäävad sinu ellu. Sa tõesti näed läbilõiget erinevatest Eesti inimestest. See on alguses täiesti uudne kogemus, sest me oleme ju harjunud elama oma mullis. Kui ma elan Tartus ja teen kindlat tööd, siis näen kindlaid inimesi. Teenistuses olles kohtad sa erineva taustaga põnevaid isiksusi - see õpetas mind inimesi kuulama ja rohkem väärtustama.
Võimatu on mitte kuulata, kui tead, et kõigil on midagi väärtuslikku öelda.
Inimesena muutud empaatilisemaks ja tänu sellele, et teisi mõistad – tead nende potentsiaali ja tugevusi – on inimesi palju lihtsam juhtida.
Olen PÕHIJÕUD 24/7 ja see on uhke tunne. Ma mõtlen sellele päris tihti. Oluline on teada, et ma ei ole üksi, tekib kollektiivne tunnetus. Seda tunnet iseloomustaksin sõnaga – valmisolek.
Meil on olnud palju arutelusid, et kui midagi peaks juhtuma, mis siis saab. See, et olen tänu väljaõppele teadlikum, tekitab hea tunde. Ma saan näiteks õele rääkida, mida ta peab endale koju muretsema, et hakkama saada või kuhu minema kriisi korral. Mul on olemas vajalikud teadmised ja kogemused. Ja ma hea meelega kasutan ja jagan neid.
Reservteenistus ja kaitsevägi tuletavad muu hulgas meelde, kui hea on eestlaste huumorisoon. Nendes rasketes olukordades saab tõesti ka palju nalja.