Konservatiivselt tasa sõuad, kaugele jõuad

Martin Möllits Foto: LHV

Kui räägitakse penisonifondidesse investeerimisest, siis on tavaliselt juttu nende pikaajalisest tootlusest erinevatel perioodidel ja lühiajalised kauplemisanomaaliad jäetakse kõrvale. Vaatleme seekord aga just ühte sellist lühiajalist tulemust, täpsemalt LHV fondi S, mis on väiksema riskiga fondide seas saavutanud eri perioodidel parima tootluse. Mil viisil on tagasihoidlik S selle saavutanud?

Foto: LHV

Võtame viimase paari aasta suurimad muutused kokku. LHV võlakirjafondid on pakkunud viimastel aastatel head tootlust ja teinud nii mõnelegi aktsiafondile silmad ette, rääkimata konkureerivatest konservatiivsema strateegiaga fondidest. Näiteks kahe aasta jooksul (2022–2023) oli LHV konservatiivse fondi S tootlus 4,34%, ehkki S&P 500 indeksi tulemus oli –0,74%.

Soodsaks muutunud intressikeskkond

Rahale on tekkinud hind, mis kajastub otseselt pensionifondi tootluses. Intressikeskkond on viimase kahe aasta jooksul märgatavalt muutunud. Enamik meist tunneb seda ennekõike kodulaenus EURIBOR-i muutusena. Kui varem oli baasintress negatiivne, siis nüüd on see laias laastus 4%. Mida see meie jaoks tähendab? See tähendab, et ettevõtetele ja riikidele on laenu anda kasulik.

Veel paar aastat tagasi olid peksupoisteks riigivõlakirjad ning pensionifonde hurjutati, miks me hoiame fondides negatiivse tootlusega väärtpabereid. Praeguseks on trend muutunud. Hea näitena oleme LHV pensionifondidesse soetanud Eesti riigi võlakirju. Nende aastatootlus oli intressi kujul 4%, kuid kuna võlakirja hind muutus ühe aasta jooksul üle 5%, siis kujunes nende aastatootlus peaaegu 10% suuruseks. Üldjuhul oodatakse sedasorti tulemust aktsiatelt, mitte riigivõlakirjadelt.

Ehkki kõrge EURIBOR sööb inimestel viimasegi euro taskust ära, kukub pensionifondi kaudu koguja taskusse siiski midagi ka tagasi. 2023. aastal teenisid pangad suurt kasumit tänu EURIBOR-i tõusule, mis tulenes puhtalt intressikeskkonna muutusest. Just see muutus mängis investoritele kätte hea võimaluse anda teisenenud intressikeskkonnas pankadele kallilt laenu.

Nii soetasid pensionifondid Balti pankade võlakirju, et teenida oma klientidele suurt pikaajalist tootlust. Viimase paari aasta jooksul ostetud Coop Panga, Bigbanki, Luminor Banki ja Šiaulių Panga võlakirjade tootlus oli ostu ajal keskmiselt 8,58%. Osa võlakirju on suurema riskiga ja seega suurema tootlusega (üle 10%), ent isegi väiksema riskiga võlakirjade oodatav tootlus oli peaaegu 8,25%.

Samal ajal olid tehnoloogiaettevõtted ennast rahastanud odava rahaga ja kui rahale tekkis taas hind, siis kasvas kohe nende ettevõtete kulubaas. Seejärel ei pakkunud aktsiad enam nii atraktiivset tootlust, kui oleks võinud. Nagu 5MIINUST oma laulus ütleb: „iga pidu saab ükskord läbi“.

Kuidas edasi?

Fondijuhtide jaoks on kõige tähtsam luua investeeringutega väärtust nii pensionikogujatele kui ka ettevõtetele, kellesse fondid raha paigutavad. Eelistame pakkuda tuge ennekõike Eesti ettevõtetele. Viimase kahe aasta jooksul on meie tuntuimad investeeringud kodumaistesse võlakirjadesse tehtud kinnisvaraarendajasse Perton, kinnisvarahalduse ettevõttesse Baltic Horizon Fund, Coop Panka ja loomasööta müüvasse Dimediumisse. Nende nelja ettevõtte võlakirjade keskmine tootlus kokku on viimase 12 kuu jooksul olnud 11,35% ja võlakirjade kestus on veel kaks ja pool aastat.

Dimediumi puhul on eriline see, et LHV fondid aitasid rahastada osaliselt ettevõtte kasvu välismaal. Dimediumi ostis kaks ettevõtet Lätis, mis annab neile seal suurema turuosa. Sellest tehingust võitsid nii investorid, kes olid nendesse ettevõtetesse investeerinud, kui ka ettevõtted, kes said oma äritegevust laiendada.

Coop Panga AT1-võlakirja märkisid pensionifondid 2022. aasta suvel ja selle tootlus on olnud 10% aastas. Samal ajal on Coop Panga aktsia teinud –1%, mistõttu tuleb tõdeda, et võlakirjainvesteering on osutunud seni paremaks otsuseks.

Investeeringute puhul on oluline riskide hajutatus ja seega vaatavad LHV pensionifondid ka Eestist väljapoole. Euroopa majandus on viimasel ajal ühte jalga natukene longanud. Kuigi majandus on märgatavalt jahtunud, pakub keeruline olukord investoritele tavaliselt häid võimalusi.

Euroopa majanduse üks mootoreid Saksamaa tööstus on olnud samuti pigem nõrk. Asusime aasta tagasi analüüsima Volkswageni näitajaid ja selle tulemusel ostsime selle ettevõtte võlakirju. Kui nüüd tagasiulatuvalt võrrelda aktsiahinna liikumist võlakirjahinna liikumisega, selgub, et sellegi ettevõtte puhul osutus võlakirjainvesteering seekord tootlikumaks: aktsia ühe aasta tootlus oli sisuliselt –14,34%, ent võlakirja tootlus on olnud peaaegu 15%-ga plusspoolel.

Meie hiljutine kogemus Coop Panga ja Volkswageni võlakirjadega näitab niisiis selgelt, kui tähtis on valida investeerimiseks nii õige ettevõte kui ka õige instrument. Rahale on tekkinud hind ning raha tasub välja laenata ettevõtetele, riikidele ja organisatsioonidele. Usume, et võlakirjad pakuvad head tootlust veel mõnda aega, sest võrreldes möödunud kümne aastaga püsivad intressid pikaajaliselt kõrgemal tasemel.

Tutvu LHV investeerimisstrateegia ja pensionifondidega.

Martin Möllits
LHV võlakirjainvesteeringute analüütik

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.