Investeeringute hajutamine ärevatel aegadel

Sigrid Lii Treialt Foto: LHV

Kes on viimastel kuudel või isegi aastatel lugenud investeerimisteemalisi artikleid ja uudiseid, on mõistnud, et keskseks on saanud küsimus, kuidas hajutada enda portfelli juhul, kui maailmas või üldiselt majanduses juhtub miskit, mis on minu kui investori kontrolli alt väljas.

Erinevad sündmused võivad mõjutada erinevaid varaklasse. Kui investori fookus on ainult ühel varaklassil, siis tekibki tal tunne, et risk on hajutamata ja halbade asjaolude kokkulangemise korral võib see risk väga valusalt teostuda. See tähendab, et kõige halvemal juhul on tal võimalus jääda oma investeeringutest täiesti ilma. Kuidas enda investeeringuid hajutada ja milliseid varaklasse selle huvides vaadata?

Kui aktsiad, kinnisvara ja võlakirjad on keskmisele investorile ning isegi tavalisele pensionikogujale üsna tuttavad nähtused ning nende kohta suudetakse enamasti mõningaid seoseid luua, siis erakapitali kui investeeringute hajutamise head varaklassi ei tunta nii hästi. Mida see endast siis kujutab? Erakapital tähendab täiskasvanud ja tugevaid ettevõtteid, kes on ennast turul juba tõestanud ning seal kanda kinnitanud. Nad ei ole avalikult kaubeldavad, mistõttu puudub tavainvestoril neile ligipääs.

Siinkohal on paslik tuua üks näide. Äripäev koostab Eesti kõige edukamate ettevõtete edetabelit. Eelmisel aastal avaldatud andmetest selgub, et 100 edukaimast ettevõttest on neli börsil kaubeldavad, kaks on nende tütarettevõtted ja ülejäänud 94 on erakätes. See annab üsna hea ülevaate sellest, kas ja millistesse ettevõtetesse on keskmisel inimesel võimalik investeerida.

Kui liikuda edasi pensionikogumise valdkonda, siis seal on II ja III samba võimalusi omajagu - ainuüksi II sambas konkureerib Eestis koguja tähelepanu pärast 26 fondi. Sellise massiivse valiku ja infotulva sees kipub olema mugavaim valik see, mida sõber soovitas või mida foorumites/meedias enim kajastatud on.

Nagu mainitud, peaks oma vara hajutamine erinevate varaklasside vahel olema pensionikoguja üks eesmärk, ent samal ajal ei tohi teha järeleandmisi tootluses. LHV aktiivselt juhitud fondide jaoks oleme leidnud strateegia, mis eristab meid märkimisväärselt teistest Eestis tegutsevatest pensionifondidest. Oleme nimelt olnud juba aastaid fond, kes on kõige agressiivsemalt investeerinud börsivälistesse instrumentidesse. Miks me neisse investeerimist üldse alustasime? Kui vaadata USA erakapitali tootlust ja kõrvutada seda S&P 500 indeksi tootlusega, on meie otsus mõistetav: S&P 500 indeksi 25 aasta tootlus on olnud napilt üle 7%, kuid USA erakapitali tootlus 13%. Vahe on seega peaaegu kahekordne.

Keskmine investor ei saa meie valitud börsiväliste instrumentide strateegiat üldiselt otse kasutada, sest tegu on keskmisest riskantsema investeeringuga. Minimaalsed investeerimissummad algavad 100 000 eurost ja võivad küündida mitme miljoni euroni. Lisaks on börsiväliste instrumentide investeeringu keskmine kestus ligikaudu 10 aastat ja erinevalt börsil kaubeldavatest aktsiatest ei saa erakapitalifondi tehtud investeeringut enamasti kiiresti maha müüa. Neid tingimusi on üheks investeeringuks ühel inimesel keeruline täita, kuid ta saab rakendada seda strateegiat enda heaks meie pensionifondide kaudu.

LHV fondide jaoks on aga tegu sobiva strateegiaga ja seda on näha ka varaklasside jaotusest: investeeringud erakapitali moodustavad kõikide LHV pensionifondide varade väärtustest (1,5 miljardit eurot) umbes 20%. See on Eesti pensionimaastikul väga ainulaadne. Sellest mahust omakorda 37% oleme investeerinud Baltikumi ja Soome fondidesse, mis tähendab, et pensionikogujate raha jõuab arvestatavas summas tagasi meie ökosüsteemi. Sellist tulemust ei ole ette näidata ühelgi teisel pensionifondil. Kõigist meie erakapitaliinvesteeringutest on veidi üle viiendiku tehtud puhtalt ainult Eesti fondidesse. See on samuti turuüleselt eristuv strateegia ja me näeme selles otsest soodsat mõju kohalikule ettevõtluskeskkonnale.

Erakapitali väärtus on kasvuhoos

Ehkki teisedki Eesti pensionifondid on aasta-aastalt hakanud investeerima erakapitali aina rohkem, on selle varaliigi osakaal fondide kogumahus sellegipoolest alla 2%. Näiteks nii Swedbanki kui ka SEB aktiivselt juhitud pensionifondides on erakapitalifondidesse tehtud investeeringud üldjoontes vahemikus 0,49–1,91% fondi koguväärtusest. Kui võtta kõigi Rootsi pankade Eesti pensionifondide maht kokku, siis kukub protsent veelgi allapoole.

Ühe hea näitena tooksin siia kõrvale Rootsi pensionifondi nimega Sixth Swedish National Pension Fund, mis investeerib täielikult erakapitali. Fondi maht on üle 6 miljardi euro. Viimase viie aastaga on fondi tootlus olnud 15,3% ja erinevalt aktsiaturgudest pole neil olnud viimase kümne aasta jooksul ühtegi negatiivse tootlusega aastat. See osutab selgelt tõsiasjale, et erakapital on püsiva positiivse tootlusega varaklass, mis suudab investoritele luua väärtust suuremas mahus kui keskmine indeksifond.

Üha rohkem otsitakse võimalusi investeerida varaklassidesse, mille puhul ei pea tegelema meeletu bürokraatia, õigusnõuete ja volatiilsusega. Soovitakse panustada rohkem otse ettevõtetesse ja näha, millise muutuse see endaga kaasa toob. Erakapital ja LHV pensionifondid pakuvadki võimalust investeerida ettevõtluskeskkonda nii, et selle mõju on silmaga nähtav: oluline on viia pensionikogujate raha tagasi sinna, kust see tulnud on ja kus ta hakkab taas looma uut väärtust.

Tutvu LHV investeerimisstrateegia ja pensionifondidega.

Sigrid Lii Treialt
LHV finantsanalüütik

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga