Sisuturundus
Triin Luhats: kui saad ennast mõnda vähivormi nakatumise eest kaitsta, annab see tubli annuse meelerahu
Triin Luhats on teleprodutsent ja kahe lapse ema, kes on terviseteemadel palju sõna võtnud ning oma isiku ja kogemusega eeskuju näidanud. Triin on ausalt rääkinud oma rauapuudusest, napist uneajast või siis pärast koroona põdemist tekkinud muredest. Viimasel ajal on järjest olulisemaks terviseteemaks saanud HPV ning just sellest viirusest põhjustatud emakakaela- ja suuneeluvähki haigestumiste kasv Eestis.
„HPV-st räägime vahel sõpradega, kellel on endal olnud kokkupuude selle teemaga. Nendega, kellel on avastatud HPV ja on günekoloogi jälgimise all või oleme parajasti sõeluuringu aastakäik,“ räägib Triin Luhats. „Mitmetel mu tuttavatel on just selles vanuses lapsed, kes on koolist saanus teavituse anda nõusolek HPV vastu vaktsineerimiseks.“
Triin Luhatsi sõnul on vaktsineerimine loomulikult iga inimese enda otsus. Samuti nagu valik oma tervise eest hoolt kanda on igaühe enda asi. Lastele tehakse HPV vastaseks kaitseks vaktsiini alates 12-st eluaastast vanema nõusolekul ning jällegi, see on Triinu meelest iga lapsevanema otsustada. „Mina ise olen enda jaoks HPV vaktsiini mõtestanud küll lahti nii, et kui sa saad ennast reaalselt mingisse vähivormi nakatumise eest kaitsta, annab see tubli annuse meelerahu,“ lisab ta.
Triin tõdeb, et millegipärast on levinud väärarusaam justkui oleks tegemist ainult naiste teemaga. Samas on teada, et viirus ei vali sugude vahel ning sarnaselt haigestuvad nii naised kui mehed.
HPVst põhjustatud vähke saab vältida
Statistika näitab, et Eestis on lausa iga 26-s pahaloomuline vähk saanud alguse nakatumisest HPVga. „See on väga suur hulk, eriti arvestades, et haigestunud on vähidiagnoosi mõttes pigem nooremapoolsed inimesed,“ sõnab Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud onkoloogia erialal, dr Sandra Kase.
Vähkkasvajaid, mida HPVga nakatumine põhjustab, on väga mitmeid: emakakaelavähk, tupe-, häbeme-, anaalkanali-, pea- ja kaelapiirkonna ning peenisevähk. Käesoleval ajal on leitud viiteid ka sama viiruse võimalikule rollile kopsu-, söögitoru- ja nahakasvajate puhul, kus HPV võib olla haiguse riskifaktoriks. Lähemalt saab juurde lugeda HPV portaalist.
„Arvestades emakakaelavähi kõrget haigestumust Eestis, on HPV-levimus meie ühiskonnas väga kõrge,“ märgib dr Kase. Lisaks näitavad uuemad uuringud, et suurema tõenäosusega saavad mehed nakkuse hoopis naistelt, mis on vastupidine varasemalt arvatule. Lisaks näitavad uuemad uuringud, et meestel on viiruse kandlus pikaajalisem, viirusest tingitud antikehade tase madalam, ning neil on suurem risk ka korduvale nakatumisele.
Mitmetes riikides, kus HPV vaktsineeritus on kõrge ja sõeluuringutes osalemine samuti, on emakakaelavähki haigestumine languses. Dr Kase lisab, et kui emakakaelavähi puhul on võimalik varajane avastamine sõeluuringuga, siis teiste HPVst tingitud vähkide puhul skriiningu võimalus nii naistele kui meestele puudub ja ennetuseks on HPVga nakatumise vältimine vaktsineerimisega.
Ennetuseks Eestis paremad võimalused kui varem
HPV ennetuse teemal on tänavu Eestis oluline aasta. Riigi poolt on nüüd tasuta võimalus end vakstiiniga kaitsta laiemal vanuserühmal, kui varasemalt ning tüdrukutega samadel tingimustel ka poistel 12 – 18 aastaselt kaasa arvatud. Vaktsineerida saab koolis ning eelnevalt küsitakse vanema nõusolekut, 18- aastased noored saavad juba ise otsustada. Jätkuvalt on võimalik end kõigil vaktsineerida perearsti juures olenemata vanusest. Riigi poolt on vaktsineerimine tasuta kuni 18-aastastele kaasa arvatud, edaspidi tuleb tasuda ise. Võimaluse vaktsineerimiseks ja nõustamiseks leiad HPV portaalist.
Kergelt nakkav, aga välditav viirus
HPVst põhjustatud vähidiagnooside kasvu taga on viiruse HPV kiire levik, tõdeb Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juht, PERH-i ülemarst talituse juhataja, dr Mait Altmets.
HPV on kõige sagedasem intiimsel teel leviv viirus maailmas. Viirused levivad inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha- ja limaskestadega. HPV võib ka kõige väiksemate naha- või limaskesta vigastuste kaudu organismi tungida.
Dr Kase lisab, et üle 80 protsendi inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV-tüvega. „Laialt on teada, et sellesse võib nakatuda sugulisel teel, mistõttu osa patsiente tunneb end ebamugavalt, kui saab postiivse testivastuse. Ent see valehäbi pole põhjendatud,“ lisab arst.
Kuigi HPV levib peamiselt sugulisel teel nahk-naha või nahk-limaskesta kokkupuutel, on tehtud ka uuringuid, mis viitavad mitte-seksuaalsele nakatumisvõimalusele. Sellisel juhul toimub HPV ülekandumine sõrmede, suu, nahakokkupuute (mis ei ole seksuaalne) kaudu ning isegi iseenese nakatamise läbi, kui inimene kannab viiruse ühelt kehaosalt teisele. Vastsündinud võivad nakatuda ka oma ema sünnituskanali kaudu.
Vaktsineerimisel pikaajaline kogemus
Triin Luhats toob välja, et emade vahelistes juttudes arutatakse, kas vaktsiin on ikka piisavalt ohutu noortele, kes pole veel sünnitanud.
Dr Altmets vastab, et HPV vaktsiin ise viirust ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju ning nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma nakatumise eest kaitseks antikehad. Seega ei ole võimalik, et vaktsiin haigust tekitaks.
Samuti on vaktsineerimisel pikaajaline kogemus. HPV vastane vakstiin on olnud kättesaadav juba üle 15 aasta ning mitmetes riikides ka sama kaua olnud riikliku vaktsineerimisprogrammi osa. HPV vastu vaktsineeritakse tänapäeval riigi poolt kõigis Euroopa Liidu riikides ning juba aastaid on enamikes riikides poistel samad võimalused viiruse ennetuseks kui tüdrukutel. HPV vastu vaktsineerimisel ülempiiri ei ole.
Kõige tõhusam on dr Altmetsa sõnul vaktsineerimine vanuses enne seksuaalelu alustamist, kui organism ei ole veel HPV-ga kokku puutunud. Kuid vaktsineerida soovitatakse ka hilisemas eas perearsti juures, kui inimene on seksuaalselt aktiivne. Kuni 18. eluaastani kaasa arvatud katab kulud riik. „Mida rohkem noori saab võimaluse end riikliku programmi alusel vaktsineerida, seda vähem saab viirus ühiskonnas levida ja nakatumisega haigust põhjustada,“ lisas dr Altmets.
Märtsis toimub HPV teadlikkuse nädal eesmärgiga pöörata tähelepanu ja tõsta teadmisi ennetusvõimalustest. Teemanädala eestvedaja on Eesti Vähiliit koostöös HPV ennetusega seotud arstide organisatsioonidega: Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts, Eesti Onkoteraapia Ühing, Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Kolposkoopia Ühing, Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Infektsioonhaiguste Selts. Lisainfot vähiennetuse kohta leiad Eesti Vähiliidu veebilehet cancer.ee ning riikliku vaktsineerimisprogrammi teemal vaktsineeri.ee/et/hpv.
Lisainfo ja võimalused HPV vastu vaktsineerimiseks leiad HPV portaalist.