LHV Panga ülevaade Tartu maakonna kodulaenuturust: keskmine laenusumma kasvas

Foto: Catlin Vatsel

Võrreldes kahe eelneva aastaga aeglustus 2023. aastal Tartu maakonna kinnisvaraturg mõnevõrra, kuid keskmine laenusumma kasvas.

Sarnaselt ülejäänud Eestile peituvad ka Tartu maakonna kodulaenuturu aeglustumise põhjused kasvanud euriboris, kiires inflatsioonis ja üldises elukalliduse tõusus. “Kodulaenuturu ajutine aeglustumine ei tähenda aga vaikust ja tegelikult toimub tehinguid endiselt. Majanduse olukord paneb inimesi kodu ostu hoolikamalt planeerima, erinevaid võimalusi kaaluma ja rahulikumalt otsust langetama. Praegu ostavad kodu need, kellel on seda väga vaja,” ütleb LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel.

Kui kodusid osteti 2023. aastal Tartumaal võrreldes 2021. ja 2022. aastaga vähem, siis keskmine laenusumma näitas kasvu, selgub LHV Panga Tartu maakonna kodulaenuturu ülevaatest. “2022. aastal oli keskmine laenusumma ca 100 000 euro juures, üle-eelmisel ligi 116 000 eurot, aga 2023. aastal ulatus see juba üle 127 000 euro,” räägib Vatsel ja lisab, et Tartu linnas oli keskmine laenusumma mõnevõrra väiksem, ulatudes ligi 119 000 euroni. Maakonna keskmise laenusumma kasv on Vatseli sõnul seotud eelkõige Tartust väljaspool valminud kinnisvaraarendustega, kus kodude hinnad on kõrgemad kui järelturu varal.

Omafinantseeringu osakaal on maakonnas püsinud sisuliselt samal tasemel, ulatudes 2023. aastal 18,31 protsendini. Tartu linnas oli see möödunud aastal aga üle 21 protsendi.

Soetatud korterite ja majade omavaheline osakaal muutus maakonnas ligi kahe protsendipunkti võrra: kui 2022. aastal moodustasid 78 protsenti ostetud kodudest korterid ja 22 protsenti majad, siis möödunud aastal võeti ligi 77 protsenti kodulaenudest korteri ja üle 23 protsendi maja ostuks. Tartu linnas küündis korterite osakaal kõigist ostetud kodudest ca 88 protsendini, mis on tingitud linnalisest keskkonnast, kus eramajade rajamiseks sobilikku ruumi napib.

Mitu aastat järjest on muutumatuna püsinud ostetud korterite suurus: keskmise korteri pind Tartumaal on olnud 51–75 ruutmeetrit. Tartu linnas on kõige populaarsemad 26-50ruutmetrised korterid, mis annavad Vatseli sõnul aimu üliõpilaslinnale omastest vajadustest.

Vähenenenud on aga ostetavate majade suurus Tartumaal – kui 2021. ja 2022. aastal oli keskmise maja suurus üle 200 ruutmeetri, siis 2023. aastal osteti kõige enam majasid, mille pindala jäi vahemikku 150-200 ruutmeetrit. Sama suurusega majad on populaarseimad ka Tartu linnas. “Inimesed teevad praeguses majanduslikus olukorras kaalutletumaid otsuseid, mistõttu valitakse maju ka rohkem praktilise vajaduse järgi,” toob Vatsel välja ühe põhjuse, miks eelistatakse varasemast mõnevõrra väiksemaid maju.

A-energiaklass* aitab säästa

LHV väljastas möödunud aastal Tartu linnas 14 protsenti ja maakonnas koguni 20 protsenti kodulaenudest energiatõhusate ehk A-energiaklassi kodude soetamiseks. Vatseli sõnul otsivad kliendid teadlikult just A-energiaklassi kodusid. 

“Kõige populaarsemad on A-energiaklassi ridaelamud ja paarismajad, aga ka uusarenduse korterid. Kõrgete energiahindade ja üldise kallinemise taustal mõtlevad inimesed üha enam kokkuhoiule, ostes energiasäästliku eluaseme,” ütleb Vatsel.

„Sel kevadel võib oodata sulailma kinnisvaraturul. Esiteks, kevad on aeg, mil ostjad on ajalooliselt aktiivsed. Teiseks, aprillist jõustuvad Eesti Panga muudatused, mis annavad klientidele võimaluse taotleda suuremas summas laenu. Kolmandaks on oodata euribori järkjärgulist langetamist“, räägib Vatsel.

*Energiamärgis võimaldab võrrelda hoone energiatarvet teiste hoonetega. See aitab valida energiasäästlikuma variandi, näiteks kõige säästlikuma kodu, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on lõpuks elektri- ja soojaarved. Kõige säästlikumad on A-klassi hooned. (MKM) Täna on kõige energiatõhusamaks A-energiaklassi maja või korter. Nende energiatarve jääb ühe ruutmeetri kohta aastas alla 105 kWh (korterelamus), eramute puhul sõltuvalt maja suurusest vahemikku 100-145 kWh.