Erakondade reitingud: tabeli viimane on napilt valimiskünnise lähedal

Eesti 200 esimees Margus Tsahkna. Foto: Tairo Lutter

Isamaa jätkab erakondade reitingutabeli kindla liidrina, kuid tabeli viimasel kohal olev Eesti 200 püsib napilt valimiskünnise lähedal.

Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28,4 protsenti, EKREt 18,3 protsenti ja Reformierakonda 17,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 14,6 protsendiga, Keskerakond 11,2 protsendiga ning Eesti 200, keda toetab 5,6 protsenti vastanutest.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 37,4 protsenti ning opositsioonierakondi 57,9 protsenti vastajatest.

Tartu Ülikooli politoloogia kaasprofessori Martin Mölderi sõnul jätkub erakondade toetuses üpriski rahulik periood ning suuremaid muutusi võrreldes eelmise nädalaga ning märkimisväärsemaid trende mõne erakonna toetuses märgata ei ole.

«Toetustabeli liidrina jätkab Isamaa, keda eelistaks praegu 28,4 protsenti valijaskonnast. Pärast seda, kui Isamaa toetus tõusis mõned nädalad tagasi peaaegu 30 protsendini, on nende toetusprotsent natuke kahanenud. Samas on siiski näha, et see püsib pikemas plaanis stabiilselt kuskil 25 ja 30 protsendi vahel, kuhu see eelmise aasta lõpus kerkis,» ütles Mölder.

«Teisel ja kolmandal kohal jätkavad üksteisest väga väikese vahega EKRE ja Reformierakond. Isamaast lahutab neid üle kümne protsendipunkti ning on näha, et nende toetus on jäänud mingis mõttes kinni 15 ja 20 protsendi vahele. Mõlema jaoks tundub see praegu olevat nende toetuse põrand. EKRE on oma erakondlikus eelistuses mitte liiga kindlad toetajad kaotanud ning samuti on Reformierakonna selja taha jäänud alles pigem sellised valijad, kelle usk oma erakonda ning sellest tulenev lojaalsus on väga kõrge. Mõlema erakonna perspektiivist ei ole see toetuse tase ilmselgelt optimaalne ning toetuse taoline seis võib tekitada ka teatud raskusi oma positsioonide parandamisel. Äärmiselt lojaalne toetajaskond on arvatavasti ka väga vähe kriitiline selle suhtes, mida erakond poliitiliselt teeb. Seetõttu puudub praeguses olukorras mõlema erakonna jaoks täiendav kriitilise tagasiside mehhanism, mis erakonna tegevuses võiks edasisi korrektuure teha. Kui kaotada pole enam midagi, siis võib ka tegevus olla mitte just heas mõttes lennukam ja väljaütlemised reljeefsemad,» ütles Mölder.

«Keskerakonna toetus püsib kümne protsendi kohal ning siin ei ole viimastel nädalatel suuremaid muutusi näha olnud. Jätkuvalt on erakonna jaoks kõige nõrgem koht eestlastest valijate toetus, mis on praegu 3,6 protsenti. See on taaskord ajalooliselt madal tulemus. Alates juhivahetusest eelmise aasta septembris on erakonna toetus eestlaste hulgas langenud peaaegu kolm korda. Pikemas plaanis on toetus eestlaste hulgas langenud alates sellest ajast, mil lagunes Keskerakonna koalitsioon EKRE ja Isamaaga. Samal ajal on mitte-eestlastest valijate hulgas Keskerakonna toetus püsinud stabiilne. Tasub üle korrata, kui erakond soovib kunagi suurde poliitikasse naasta, siis on neil vaja uuesti leida tee eestlastest valijate südametesse. Erakonnale lojaalne mitte-eestlastest valijaskond on piisavalt väike, et suures pildis nemad erakonna saatust määrata ei suuda,» ütles Mölder.

«Toetustabeli viimasel kohal püsib Eesti 200, kes suutis vahepeal ennast uuesti valimiskünnise kohale viia, kuid kelle ümber hõljuvad siiski veel murepilved. Kuigi nende nelja nädala keskmine reiting on üle viie protsendi, siis kaks viimast nädalast toetusnumbrit on taaskord alla valimiskünnise. Seega ei ole erakonna positsioon veel sugugi kindel ning on arvestatav tõenäosus, et nende toetus järgmistel nädalatel taas mõnevõrra langeb,» lisas Mölder.