JÄRELVAADATAV ⟩ Kaitseväe luurekeskuse ülem andis ülevaate olukorrast Ukrainas

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Täna kell 12 andis viimastest julgeolekualastest sündmustest ülevaate kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. «Vene vägede rünnakute arv on nädala alguses tõusnud saja rünnakuni ööpäevas. Nädala teises pooles on see mõnevõrra langenud – 80 rünnakuni ööpäevas,» lausus Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et möödunud nädal oli intensiivne. «Vene vägede rünnakute arv on nädala alguses tõusnud saja rünnakuni ööpäevas. Nädala teises pooles on see mõnevõrra langenud – 80 rünnakuni ööpäevas,» lausus Kiviselg. Ta lisas: «Mõlemad pooled on rindel teinud üksuste rotatsiooni ja ümbergrupeerumist, millega kaasnevaid eksimusi püüavad vastapooled edundada.»

Kiviselg edastas, et Vene vägede peamine aktiivsus keskendub endiselt Bahmutist läänes asuva Tšassiv Jari survestamisele.

«Venemaa jätkab Ukraina tsiviilelanikkonna terroripommitamist nii piirialadel, andes süvalööke Ukraina suuremate asulate vastu,» ütles Kiviselg.

Ta lisas, et Ukraina on siiski eduka õhutõrjetegevusega suutnud vähendada Vene kaugpommitajate kasutamist süvalöökide läbiviimisel ning samuti vähendanud pommitajate intensiivsust.

«Ukraina on jätkanud süsteemseid süvalööke, rünnates mitmeid militaarobjekte Krimmis ja samuti Venemaa territooriumil asuvaid naftatöötlusega seotud objekte.»

Kiviselg edastas, et Luhanskis Kreminna ja Lõmani vahelisel alal pole suuri muutusi rindel toimunud ja Vene väed jätkavad seal üksuste väljavahetamist.

«Donetskis jätkub Venemaa peamine jõupingutus – jätkatakse Tšassiv Jari vallutamise ümberpiiramise katseid. Samas kiiret Tšassiv Jari langemist ei ole endiselt oodata. Kõrge lahinguaktiivsus püsib ka Avdijivka ja Marjinka piirkonnas, kus Vene väed on järk-järgult edenenud,» ütles Kiviselg.

Zaporižžja ja Hersoni suund on viimastel kuudel olnud võrdlemisi madalama operatsioonitempoga. «Muudatused rindejoonel pole olnud märkimisväärsed ja Ukrainlaste rajatud sillapea üle Dnepri jõe endiselt püsib, sidudes suurel määral Vene relvaüksusi seal piirkonnas. Seal püsib lahingute kese aktiivne ka järgneval nädalal,» ütles Kiviselg.

Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhtaja Martin Reisner tutvustas 28. aprillist 6. maini korraldatavat reservväelaste nädalat.

«See on esmakordne. Reservväelaste nädala eesmärgiks on väärtustada reservväelaste rolli Eesti riigikaitse põhijõuna. Neil on õlgadel kanda suur vastutus. Iga päev me neid ei märka. Soovime näidata, et Eesti ühiskond hindab neid,» ütles Reisner.

Reservväelaste nädal algab pühapäeval ja lõpeb 6. mail vahetult enne kaitseväe õppuse Kevadtorm algust.

Nädala jooksul on plaanis kaitseväe tehnika ja varustuse väljapanekud eri linnades, algab reservväelaste jalgpalliturniir ning laiem meediakampaania. Samuti pakuvad ligi 200 Eesti ettevõtet nädala ajal soodustusi reservväelastele või toovad müüki erinevad digilaiku kandvaid tooteid, mille eesmärgiks on väljendada ettevõtete toetust reservväelastele suurõppuse eel.

«Tallinna linn pakub botaanikaaia ja loomaaia külastust,» tõi Reisner välja.

Kokku on Eestis ligi 90 000 reservväelast vanuses 18–61, kes moodustavad üle kümnendiku Eesti tööjõuturust ja olulise osa maksejõulisest elanikkonnast. 

Postimees tegi pressikonverentsilt otseülekande.