ANALÜÜS ⟩ Lisaeelarve seisab valitsuskoalitsiooni motivatsioonipuuduse taga

Valitsuse pressikonverents. Välisminister Margus Tsahkna, peaminister Kaja Kallas ja siseminister Lauri Läänemets. Foto: Konstantin Sednev

Lisaeelarve vastuvõtmine ja järgmise-ülejärgmise aasta eelarvestrateegia seisab selle taga, et ühelgi valitsusparteil ei ole motivatsiooni oma seisukohti muuta.

Koalitsiooni ei saa mitte kuidagi mõjutada. Nad on immuunsed igasuguse välise surve suhtes. Nii koalitsiooni terviku kui ka nende üksikosade (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) kohta ei ole stiimuleid, et nad tervikuna või eraldi oma käitumist muudaksid.

175-miljonilise lisaeelarve kokku panemine ei tohiks olla üldse mingi pingutus. See koosneb umbes 75 miljonist lisatuludest (enamalt jaolt dividendid) ja 100 miljonist kärpest. Suures pildis on sajamiljoniline kärbe täiesti tühiasi. Kui oleks tahe ja mingi stiimul, mis paneks erakondi otsustama, siis leitaks see raha ühe õhtuga. 12 ministeeriumit, kes kulutavad (plaanide järgi) sellel aastal kokku 17,7 miljardit. Sada miljonit on komakoht.