Ministeeriumid veel mõtlevad kärbete üle

Osa ministeeriume on kärpekohtade nimetamisel veel kidakeelsed. Foto: Mihkel Maripuu

Postimees uuris ministeeriumidelt, mida tähendab neile üleeile kokku lepitud lisaeelarves ette nähtud enamjaolt viieprotsendiline kärbe.

Lisaeelarve peamine vaidluskoht oli, kas ministeeriumideülene üleväljakärbe peaks hõlmama ka siseministeeriumi. Kompromissina oodatakse neilt kolmeprotsendilist kärbet, enamikult teistelt ministeeriumidelt umbes viieprotsendilist. Ainsana jäeti kärpekohustusest priiks kaitseministeerium.

«Valitsuse otsus on veel nii värske, et kärpekohad vajavad nii ministeeriumis kui ka asutustes täpsustamist,» ütles siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits. «Selge on see, et praeguses julgeolekuolukorras ei saa järele anda tegevustes, millel on ülisuur mõju julgeolekule või inimeste elule ja tervisele.»

Tõenäoliselt võtab ministeerium suurema osa kärpest ülekantavatest summadest, mida nad on varem kokku hoidnud eesmärgiga suunata need oma valdkonna arendamise vajadusteks. Lisaks lükatakse edasi IT-arendusi ja pikendatakse tehnoloogia elukaart.