Alar Karis kuulutas Venemaa varade konfiskeerimise seaduse välja (1)

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Uuendatud 30. mai 2024, 14:32
Copy
President Alar Karis.
President Alar Karis. Foto: Mihkel Maripuu

President Alar Karis kuulutas välja riigikogus 15. mail vastu võetud Venemaa varade konfiskeerimise seaduse, mille õiguspärasuses mõned riigiõiguse asjatundjad on kahelnud.

Vara võõrandamiseks ei piisa sellest, et kellegi vara on rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu külmutatud. Vastuvõetud seadust tuleb tõlgendada nii, et vara võõrandamine puudutab neid, kes on aktiivselt osalenud sõjalise agressiooni toimepanemises või sõjapidamisnormide rikkumises, osundab riigipea.

«Seaduse järgi saab võõrandada ja kahju hüvitamiseks kasutada ainult nende vara, kelle seos õigusvastase teo toimepanemise või sellele kaasaaitamisega on kindlaks tehtud ja piisavalt tõendatud,» ütles Karis.

«Teisisõnu puudutab see neid, kes on aktiivselt osalenud sõjalise agressiooni toimepanemises või sõjapidamisnormide rikkumises. Seadusega nähakse ette kohustus hüvitada oma tegevusega põhjustatud kahju,» selgitas ta.

Karise sõnul ei piisa vara konfiskeerimiseks tõigast, et see on Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu külmutatud. «Sanktsioonid ja varade külmutamine puudutavad hoopis laiemat isikute ringi kui see, kellelt võib vara konfiskeerida Eesti seaduse järgi. Seadust peab tõlgendama nii, et vara võõrandamise tingimus on isiku enda õigusvastane tegevus ja sellest johtunud kahju,» ütles Karis.

Mööndavasti tekitab varade konfiskeerimine sõjalises agressioonis osalemise tõttu õiguslikult selgitamata küsimusi, kuid parlamendil peab olema võimalik langetada poliitilisi valikuid ka niisuguses ebaselges olukorras.

«Ehkki valitud kahju hüvitamise moodus on uuenduslik, on selle eesmärk kaitsta agressioonikeeldu kui rahvusvahelise õiguse põhireeglit. Sõltumata sellest, mida arvata Eestis valitud lahendusest, pole kahtlust, et peame leidma tõhusaid viise, tagamaks agressiooniohvrite õigust saada hüvitust kahju põhjustajatelt,» lisas ta.

Õiguslik selgus peab kujunema kohtumenetluse käigus, kus hinnatakse konkreetseid isikuid ja nende tegevust. Seadust ei tohi rakendada viisil, mis tekitab vastuolu põhiseadusega.

«See oleks nii, kui isikute vara võõrandatakse pelgalt sanktsiooniotsuse tõttu, kontrollimata, kas on täidetud Eesti seadusega kehtestatud lisatingimused. Lisaks peab silmas pidama, et meid seob Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Kuna Eesti seadus seab varade konfiskeerimisele märksa rangemad nõuded kui pelgalt sanktsioneerimisotsus, ei saa ettehaaravalt väita, et rikutaks seda konventsiooni. Samas peab konventsiooni nõuetega, muuseas menetluslike nõuetega arvestama igal üksikul juhul, kui varade võõrandamist kaalutakse,» ütles Karis.

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) lausus, et Eesti on jätkuvalt maailmas selle teema eestvedaja. «Oleme taas sammu lähemal pretsedendi loomisele, millele Euroopa ja kogu maailm saab tugineda,» ütles Tsahkna. «See on suur samm meie, õiglase maailma ja ennekõike palju kannatanud Ukraina inimeste jaoks. Ei ole kahtlust, et Venemaa kohustus on hüvitada Ukrainas sõjaga põhjustatud kahju ja laastamine.»

Tsahkna sõnul annab seadus võimaluse kasutada nende Venemaa ettevõtete ja inimeste külmutatud varasid, kes on sellele sõjale kaasa aidanud. «Nende varasid ettemaksuna kasutades mõjutame Venemaad sõjakahjusid hüvitama. Olen veendunud, et Euroopa Liit ja G7 liigub samuti meie jälgedes,» lausus Tsahkna.

Tagasi üles